Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus

Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi või seniseid uudselt rakendada. Näiteks on see uue toote või tööprotsessi täiustamine. Teadus- ja arendustegevus lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu koondatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus.

Uudsus tähendab, et avastatakse midagi uut. Ülikoolides ja teadusasutustes tehakse selleks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida ei ole selles valdkonnas või majandusharus varem kasutatud. Loomingulisus tähistab uusi käsitlusi ja ideid, mis täiendavad olemasolevaid teadmisi. Loomingulisuse nõude täitmiseks on kindlasti vaja ka teadlaste panust.

Teadus- ja arendustööle on alati omane teatav selgusetus, sest tihti on raske hinnata, milline on lõpptulemus, kui palju aega tööle kulub või kui suurt tulu see toob. Uurimistöö tulemusi peab saama üle kanda praktikasse ning teistel teadlastel peab olema võimalik neid korrata järgmistes teadus- ja arendusprojektides. Seejuures on töö eeldus süsteemsus: protsess ja tulemused peavad alati olema dokumenteeritud.

Teadus- ja arendustegevuse statistikast saab teada järgmist:

  • kui suured on investeeringud teadus- ja arendustegevusse;
  • kui palju on riik teadus- ja arendustegevust rahastanud.

Statistika alusel saab hinnata teadus- ja arendustegevuse mahtu teadusasutustes ja ettevõtetes ning seda riiklikult kavandada ja seirata.

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet avaldab uue klassifikaatori järgi andmeid alates 2026. aastast järk-järgult. Täpsemalt saab lugeda statistikaameti veebilehelt.

Kulutused teadus- ja arendustegevusele 791,06 miljonit eurot
12,66%
Alusuuringutele tehtud kulutused 151,07 miljonit eurot
9,32%
Rakendusuuringutele tehtud kulutused 198,99 miljonit eurot
20,86%
Katse- ja arendustöödele tehtud kulutused 441,01 miljonit eurot
10,43%
Riigi rahastatud kulutused teadus- ja arendustegevusele 279,92 miljonit eurot
11,81%
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s 2,0 %

Teadlaste ja inseneride sooline jaotus, 2015–2024

 MehedNaised
20154 0303 151
20163 8642 981
20174 2453 099
20184 0823 199
20194 4513 283
20204 9813 678
20215 2683 765
20225 3254 045
20235 9034 460
20246 7654 715

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s, 2010–2024

Ühik: %

 Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-sKõrgharidussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-sRiikliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-sKasumitaotluseta erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-sEttevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s
20101,580,600,170,020,79
20112,300,640,190,021,45
20122,100,680,200,021,21
20131,700,720,150,020,81
20141,410,620,150,020,61
20151,440,600,160,030,66
20161,220,430,140,020,63
20171,250,500,150,020,59
20181,380,620,160,020,59
20191,590,560,160,020,85
20201,730,580,170,030,95
20211,750,590,160,020,98
20221,770,580,180,010,99
20231,830,600,160,021,06
20241,990,620,160,021,19
Uudis

Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest

Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.

Loe edasi 28. september 2026
Uudis

Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest

Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.

Loe edasi 16. september 2026