Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.

Tänaseks, 19. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud ligi 500 000 inimest ehk 37% kogu Eesti rahvastikust. Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma loenduse lühikest e-ankeeti, mis võtab aega kõigest viis minutit inimese kohta.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva. Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. „Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris,“ lisas analüütik. Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2025. aasta veebruariga võrreldes 17% ja tööstuskaupade kauplustes 8%. „Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks