Otsingu tulemused

Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatab Statistikaamet. SKP langes kuuendat kvartalit järjest.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet.

Meeste töönädal on naiste omast keskmiselt kolm tundi pikem ning ületunde teevad pooled mees- ja kolmandik naistöötajatest. Nii selgub Statistikaameti täna ilmunud kogumikust ”Eesti rahvastiku ajakasutus“.

Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 16,6%, teatab Statistikaamet.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2012. aasta III kvartalis 7600 vaba ametikohta ning nende arv vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,6%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli ettevõtlussektori 2008. aasta kogukasum 39 miljardit krooni, mis oli neljandik väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2010. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on