Mida edukam mees, seda rohkem lapsi
Kuupäev 02.12.2019
Artikkel
Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.
Otsingu tulemused
TUNNE MÄRKE! Milline käitumine kollektiivis on läinud üle piiri?
Kuupäev 28.10.2021
Artikkel
Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis. On neid, kes tajuvad juhi või kolleegi kriitilisi märkuseid töökiusamisena ka siis, kui see seda tegelikult ei ole. Samas on neid, kes kannatavad aastaid töökiusamise ja -vägivalla all, kuid eitavad seda. Kuidas saada aru, kas ebamugava juhtumi puhul kollektiivis on tegemist väärkohtlemisega?
Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi
Kuupäev 12.09.2019
Artikkel
Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.
Millega köetakse Eesti kodusid?
Kuupäev 11.10.2022
Artikkel
Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.
Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli
Kaubavahetus vähenes nii juunis kui esimesel poolaastal tervikuna
Kuupäev 09.08.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta juunis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 14% ja import 11%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi euro ja imporditi üle 1,6 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 268 miljonit eurot, mis on 20 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
Majanduskriis mõjutas ka sündimust
Kuupäev 16.06.2010
Artikkel
Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks. Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le. Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima
Valdkond
Aeg ja selle kasutamine mõjutab tuntavalt meie igapäevaelu. Meil kõigil on ööpäevas võrdselt 24 tundi. Ometi kasutame seda aega võrdlemisi erinevalt, lähtudes isiklikest eelistustest ja kohustustest ning sellest, kui vabad oleme langetama valikuid meelepärase tegevuse kasuks. Ajakasutusstatistika peegeldab inimeste igapäevaelu ja eelistusi, andes täpsemat teavet, millele aeg kulub, kirjeldades laiemalt tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid, samuti muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Ajakasutuse andmed annavad järgmist
Majanduskriis mõjutas ka sündimust
Kuupäev 16.06.2010
Artikkel
Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks. Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le. Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima
Rahvuse ehk etnilise kuuluvuse muutmine 20 aasta jooksul
Kuupäev 17.06.2022
Artikkel
Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.