Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et septembris mõjutas aastases võrdluses mäetööstuse toodangu kasvu peamiselt turbatööstus, energeetika mahtude suurenemise taga oli aga elektritootmise kasv. „Töötlevas tööstuses vähenes tööstustoodangu maht pisut rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, olulisematest tööstusharudest kahanes 11% puidutöötlemine ning 13,5% mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine,“ täpsustas Bunder. Veel vähenes olulistest töötleva tööstuse harudest ehitusmaterjalide (4,5%) tootmine ning väike kahanemine (0,8%) oli täheldatav ka

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (7,8%), metalltoodete (5,8%), elektriseadmete (20%) tootmine ning vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine,“ selgitas analüütik. Ta lisas, et suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,4%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (21,2%) toomine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta novembris 68,4% välisturule. Võrreldes 2023

Märtsis tootsid tööstusettevõtted 3,1% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta märtsis püsivhindades 3,1% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9%, kahanes aga energeetikas 19,5% ja töötlevas tööstuses 1,2%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise tõttu

Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5% Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Üle Eesti kasvasid korterite hinnad kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandiks on Tallinn, kus korterite ruutmeetrihinnad tõusid alles teises kvartalis. Tehingute rahaline maht oli selle aasta teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka eelmise aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1548 eurot, mis on 6,9 % kõrgem kui 2020. aastal. Palgakasv taastus pärast 2020. aasta aeglustumist pandeemiaeelsele tasemele.

Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta juulis püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 16,9% ja energeetikas 16,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 7,8%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 9%, kuid vähenes mäetööstuses 28% ja energeetikas 16%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et töötleva tööstuse tootmise kasvu taga oli paljuski puidutööstuse mahtude suurenemine. „Jaanuaris toodeti valdkonnas 8,3% rohkem kui mullu samal ajal, viimati kasvasid puidutööstuse mahud 2022. aasta mais,“ selgitas Bunder. Jaanuaris suurenes tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (8,3%), metalltoodete (5,9%) ja elektriseadmete (3,7%) tootmine. Toiduainete ja keemiatoodete toomine jäi samale tasemele. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes