Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. „Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam,“ lausus Veski. Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti võrreldes

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta veebruariga enim hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas metalltoodete, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,9%,“ täiendas Šokman. Võrreldes jaanuariga mõjutas veebruaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta detsembriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9% ja sealhulgas toiduainete tootmises 2,6%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes 2024. aasta novembriga mõjutas indeksit detsembris eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,3%.