Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Septembris langes tootjahinnaindeks 1,3%

Kuupäev 20.10.2022
Artikkel
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2022. aasta septembris võrreldes augustiga 1,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 23,2%.

Kohalike omavalitsuste teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga. Küsitluses palutakse anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Hinnatakse kohalikku omavalitsust, kus on isiku peamine elukoht. Samuti küsitakse isiku elukoha ja leibkonna andmeid. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringut korraldatakse rahandusministeeriumi ja statistikaameti koostöös. Milleks on neid andmeid

Juulis tööstustoodangu tootjahinnaindeksi kiire kasv pidurdus

Kuupäev 22.08.2022
Artikkel
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 28,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi kasv pidurdus oktoobris

Kuupäev 22.11.2021
Artikkel
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 19,0%.

Jaanuari tarbijahinnaindeksi avaldamine lükkub, andmed avaldatakse esimesel võimalusel

Kuupäev 09.02.2026
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi arvutamisel on ameti eesmärk tänavu jõustada korraga mitu olulist muudatust: uued klassifikaatorid, metoodika uuendused seoses elektrihinna ja toidukaupade hinnakorjega ning 2026. aasta tarbimiskaalude rakendamine. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee tunnistas, et on kahetsusväärne, et protsess on võtnud oodatust kauem. “Me ei pane hetkel kokku mitte ainult selle aasta esimest tarbijahinnaindeksit ega võta kasutusele uusi metoodikaid, vaid teeme protsessi käigus ringi kogu tarbijahinnaindeksi tootmist ja automatiseerimist,“ põhjendas ta andmete avaldamise lükkumist. “Meil

Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud

Kuupäev 06.11.2025
Artikkel
Pressiteadet on parandatud 11.03.2026. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus