Otsingu tulemused

Mereäärses Eestis on kalapüük olnud randlastele tähtis elatusala. Kilu ja räim on alati olnud eestlaste toidulaual. Aastate jooksul on lisandunud ka vikerforell kalakasvandustest. Meie vetest püütud ja siin töödeldud kala jõuab Eesti, aga ka teiste riikide elanike toidulauale. Kalandusstatistikast saab kalapüügi ja vesiviljeluse järgmisi andmeid: mis kalu ja millistest veekogudest kõige rohkem püütakse; kuidas läheb Eesti kalakasvatajatel. Kalandusstatistika andmete alusel planeeritakse ja seiratakse kalandusvaldkonna tegevust, majandatakse kalavarusid ökosüsteemi arvestades, et vähendada

Jahipidamisega saab reguleerida loomade arvukust, hoida liikide mitmekesisust ja elujõulisust. Nõnda kujunevad ulukitest vastupidavad isendid, kes on vähem vastuvõtlikud haigustele ja muudele ohtudele. See omakorda võimaldab suurendada jahinduse sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust maapiirkondades. Jahindusstatistikat koondab keskkonnaagentuur, kes avaldab järgmisi andmeid: jahiulukite küttimine liikide ja maakondade kaupa; uluki kahju. Jahindusstatistika andmete alusel saab arendada ja jälgida jahindusvaldkonda, hinnata riiklike eesmärkide täitmist, teha teadusuuringuid.