Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kas eestlasi on maailmas üle või alla miljoni?

Kuupäev 22.02.2023
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Töösuhteid on enim võitnud Põlva ja kaotanud Ida-Viru maakond

Kuupäev 21.12.2020
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Eestis sai taas enim lapsi nimeks Robin või Mia

Kuupäev 26.01.2022
Artikkel
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

Eesti meeste tervisehinnangud tõusevad

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Kes poleks kuulnud, et Eesti mees on tantsulõvi? Sama hästi teame paraku ka seda, et mehed naljalt arstile enne ei kipu, kui viimane häda käes. Kui heaks hindavad Eesti mehed oma tervist?

Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

Kuupäev 07.07.2021
Artikkel
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava

Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Jaanuaris vähenes import rohkem kui eksport

Kuupäev 11.03.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt vähenes jaanuaris kaupade eksport 2019. aasta jaanuariga võrreldes 1% ja import 9%. Ekspordi vähenemist kompenseeris põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning eriti teraviljade ekspordi suurenemine.

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2020 Statistikaamet lansseerib interaktiivsete rakendustena ametipalgarakenduse ja juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad. 2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed rakendused – väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. 2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma. 2016 Alguse saab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille