Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

Kuupäev 07.07.2021
Artikkel
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Rahvaloendus annab unikaalse pildi inimeste seotusest usuga

Kuupäev 30.03.2021
Artikkel
Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.

Jaanuaris vähenes import rohkem kui eksport

Kuupäev 11.03.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt vähenes jaanuaris kaupade eksport 2019. aasta jaanuariga võrreldes 1% ja import 9%. Ekspordi vähenemist kompenseeris põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning eriti teraviljade ekspordi suurenemine.

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2020 Statistikaamet lansseerib interaktiivsete rakendustena ametipalgarakenduse ja juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad. 2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed rakendused – väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. 2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma. 2016 Alguse saab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille

Andmete abil sünnivad targemad ja kiiremad juhtimisotsused!

Sisuleht
Statistikaamet kogub andmeid ühiskonnas oluliste näitajate kohta SKP-st suhtelise vaesuseni. Nii aitame anda objektiivse pildi Eesti elust ning sisendi paremaks ja täpsemaks poliitikakujundamiseks. Riikliku statistika tegijana pakume usaldusväärset ja kvaliteetset infot ning tagame meile esitatud andmete kaitse ja konfidentsiaalsuse. Pakume operatiivselt sinu vajadustele vastavaid paindlikke andmeteenuseid Koordineerime ühtset andmehaldussüsteemi ja toetame asutusi andmete korrastamisel Edendame andmekirjaoskust Eestis, et tehtaks rohkem andmetel põhinevaid otsuseid. Avasta statistikat meie

Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava

Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud