Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eraklientide käitumine ennustab lööki linnakorteritele

Kuupäev 21.05.2020
Artikkel
Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.

Tarbijahinnaindeks jaanuaris tõusis

Kuupäev 07.02.2018
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta jaanuaris võrreldes 2017. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,5%, teatab Statistikaamet.

Innofondi projekt – turvaline andmete ristkasutus

Sisuleht
Innovatsioonifondi projekti eesmärk on luua avaliku ja erasektori andmete ristkasutamise raamistik. Statistikaamet hakkab uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks nii avaliku kui ka erasektori andmeid senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada.

Eluaseme hinnaindeks langes kvartaliga

Kuupäev 21.12.2015
Artikkel
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga -1,9% ja võrreldes 2014. aasta III kvartaliga 4%, teatab Statistikaamet.

Rahvaloendustest Eestis

Sisuleht
Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Kui 1863. aastal asutati Eestimaal ja Liivimaal statistikakomiteed, pidasid need vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heakskiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esmakordselt rahvaloendus Liivimaa linnades 3. märtsi 1867 seisuga. See hõlmas Eesti alal viis linna: Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Need linnad kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu. 16. novembri 1871 seisuga korraldas Eestimaa

Kas midagi on hästi ka? Üheksa fakti Eesti elust

Kuupäev 05.02.2025
Artikkel
Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui