Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel on eestlased laulu- ja tantsurahvas: Eestis tegeleb üle 80 000 inimese rahvakultuuriga ning kõige enam harrastatakse koorilaulu ja rahvatantsu. Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone. Harrastusteatrites ja rahvakultuuriseltsides osalemine ning vaimse kultuuripäran di ja pärimuskultuuriga tegelemine suurendab eneseteadvust ning põlvkondadevahelist ühtsustunnet. Rahvakultuuri statistikast saame teada järgmist: kui palju on Eestis

Eestis elab peale eestlaste ka teisest kultuuri- ja keeleruumist pärit inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata rahvusest või emakeelest. Võimalus siin elada, töötada ja õppida ning ühiskonnaelus osaleda peab olema ka neil, kelle juured on Eestist kaugemal. Igaüks saab kaasa aidata sellele, et Eestis oleks hea elada . Tähtis on aktsepteerida kõiki ühiskonnarühmi ja suhtuda üksteisesse lugupidavalt. Lõimumisstatistika annab ülevaate eesti keelest erineva koduse keelega ning muu kui Eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade kohta. Lõimumisandmed kajastavad

Absoluutne vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,7 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,5) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Absoluutse vaesuse piiriks on arvestuslik elatusmiinimum, mis väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust. Absoluutse vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle

Põllumajandus on üks Eesti majanduse traditsioonilisemaid tegevusharusid. See on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid endid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta kaupa. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saak, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine (piimatoodete

Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinni peetavad maksud ja maksed. Palgastatistika andmed pärinevad: • Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (TÖR) ning • Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest (TSD). Töötamise registrist pärineb info töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavate isikute kohta ning deklaratsioonidelt pärineb info tehtud väljamaksetest. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse (Väljaarvatud

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis? Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste