Otsingu tulemused

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda kõrgem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt toimetulekut igapäevaeluga, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Avaldame järgmist tervisestatistikat: arstiabi kättesaadavus

Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinni peetavad maksud ja maksed. Palgastatistika andmed pärinevad: • Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (TÖR) ning • Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest (TSD). Töötamise registrist pärineb info töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavate isikute kohta ning deklaratsioonidelt pärineb info tehtud väljamaksetest. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse (Väljaarvatud

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis? Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste

Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad

Mereäärses Eestis on kalapüük olnud randlastele tähtis elatusala. Kilu ja räim on alati olnud eestlaste toidulaual. Aastate jooksul on lisandunud ka vikerforell kalakasvandustest. Meie vetest püütud ja siin töödeldud kala jõuab Eesti, aga ka teiste riikide elanike toidulauale. Kalandusstatistikast saab kalapüügi ja vesiviljeluse järgmisi andmeid: mis kalu ja millistest veekogudest kõige rohkem püütakse; kuidas läheb Eesti kalakasvatajatel. Kalandusstatistika andmete alusel planeeritakse ja seiratakse kalandusvaldkonna tegevust, majandatakse kalavarusid ökosüsteemi arvestades, et vähendada

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik energia“ keskendub usaldusväärse, säästliku ja taskukohase energia kättesaadavusele. Veelgi enam on vaja panustada, et elekter või muud toidu valmistamiseks kasutavad energiaallikad oleksid kättesaadavad. Suurendada tuleb ka energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. ÜRO tegevuskava 2030 seab ülesande suurendada taastuvenergia osatähtsust energia tootmises, kahekordistada energiatõhususe määra ehk vähendada energiakulu sisemajanduse kogutoodangu ühe ühiku kohta. Eelkõige tuleks panustada paremate rahastamisvõimaluste väljatöötamisele, selgelt defineerida

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid. Reaalse majanduskasvu arvutamisel tuleb arvestada hinnamuutusi. SKP nominaalnäitaja sisaldab ka hinnamõju, kuid SKP reaalnäitaja arvutamisel on see eemaldatud. Reaalne majanduskasv näitab, kui palju hüvede kogus majanduses suurenes.

Selleks, et kodud ja majad oleksid soojad, tänavad valgustatud ning autod saaksid liikuda, on vaja energiat, mida saadakse taastuvatest või mittetaastuvatest allikatest. Energeetika on energia saamise, muundamise, ülekandmise ja kasutamisega tegelev rahvamajandus- ja teadus- ning tehnikaharu. Energiastatistika annab ülevaate energia tootmist ja tarbimist kuude ning aastate kaupa, samuti annab infot elektrienergia, maagaasi ja kütuste hinna kohta. Statistika tarbeks kogutakse järgmisi andmeid: tootmismahud energia liikide kaupa; kodutarbijate ja äriklientide energiatarbimise kogused

Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad