Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et kuigi eelnevad kolm kuud on tootjahinnaindeks aastases võrdluses langenud, näeme septembris taas mõningast tõusu. „Võrreldes 2024. aasta septembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises, puittoodete, toiduainete ning turbatoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja metalltoodete tootmise hinnalangus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 3,2%. Võrreldes augustiga mõjutas septembris

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes mulluse juuliga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,2%,“ lisas Šokman. Võrreldes juuniga mõjutas juulis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi analüütiku Jelena Jurkova sõnul langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastases võrdluses kolmandat kuud järjest. „Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas indeksit enim elektrienergia ja kütteõlide tootmise hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus,“ rääkis Jurkova. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku oli hinnalangus 0,1%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 3,7%. Võrreldes juuliga mõjutas augustis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta juuniga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,3%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,7%,“ täiendas Valgenberg. Võrreldes maiga mõjutas juunis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja metallitootmises. Veel

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning aastases võrdluses 5,4%. „Viimati oli indeksi aastane muutus nii kõrge 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. Võrreldes mulluse juuliga mõjutasid indeksit enim 9,1% kallinenud toidukaubad. Tervishoiu aastane hinnatõus (10,5%) tuleneb aga peamiselt aprillis uuendatud tervishoiuteenuste hinnakirjast,“ tõdes Veski ja lisas, et aastaga on odavnenud riided ja jalatsid (0,9%) ning eluasemega seotud hinnad (1,8%). „Võrreldes selle aasta juuniga on eluaseme hinnad aga

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman. Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta märtsiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,7%,“ täiendas Šokman. Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Veel mõjutas

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. „Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid