Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tööjõu-uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta

Eesti majanduskasv kiirenes märgatavalt

Kuupäev 13.06.2018
Artikkel
Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

Mis lugu kujuneb sel aastal majanduses läbivaks?

Kuupäev 16.06.2022
Artikkel
Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt

Kuupäev 20.12.2011
Artikkel
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus

Tutvu "Andmepärl 2021" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2021“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Nüüd on sinu kord anda oma hääl, et selgitada välja võitjad. Tutvu mõlema kategooria töödega siin ja lemmikute valimiseks külasta konkursi hääletuslehte. Hääletus kestab kuni 29. märtsini. Võitjad selguvad 31. märtsil siin. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud

Riik töötleb korterelamute elektritarbimist asustamata korterite tuvastamiseks (rahandusministeeriumi 06.09.2021 pressiteade)

Kuupäev 06.09.2021
Artikkel
Rahandusministeeriumi tellimusel analüüsib statistikaamet kortermajade elektritarbimist, et selgitada välja tühjad eluruumid üle Eesti. Tegu on järjekordse sammuga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks riiklikul ja omavalitsuste tasandil.

Ehitushinnaindeksi langus on pidurdunud

Kuupäev 20.07.2010
Artikkel
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2010. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -3,4%, teatab Statistikaamet. Indeks langes kuuendat kvartalit järjest, ent langus on aeglustunud.

Kuid kui kaugel teedest ja rannikust inimesed elavad?

Kuupäev 03.07.2013
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.

Sündimus Eestis läbi taasiseseisvumisaja

Kuupäev 30.06.2023
Artikkel
Täna uuendatud Tõetamme mõõdikute hulgast leiame ka kohortsündimuskordaja, mis näitab 40–aastaste naiste keskmist laste arvu. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 2023. aasta sündide andmed näitavad langustrendi ning hetkel oleme 1,77 juures. Et madalast sündide arvust on sel aastal olnud palju juttu, uuris Statistikaameti analüütik Egle Saks sündimuse näitajaid põhjalikumalt.