Innovatsioon 2013

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Hanno Evard

Analüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

hanno.evard [at] stat.ee

53026481

16/10/2025

16/10/2025

Ettevõtete innovaatilisus ja innovaatiline tegevus; kulutused innovaatilisele tegevusele; hinnang selle tegevuse eesmärkidele, infoallikatele ning innovatsioonialase koostöö partneritele innovatsiooni liigi, innovaatilise tegevuse liigi, tegevusala ja suurusgrupi järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EMTAK 2008 osad 5–33, 35–39, 46, 49–53, 58–66, 71–73

Administratiivse uuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas äriprotsessi tugitegevuse, mis hõlmab raamatupidamist, arvepidamist, auditeerimist, makseid, finants-, kindlustus-, hanke- ja sisseostutegevust või täiustas neid

Ainult tooteuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodil tõi turule uue toote või täiustas toodet (kaup või teenus), mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest. Muud uuendustegevust pole siin arvesse võetud.

Ainult protsessiuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas kaupade tootmise või teenuse osutamise uue põhiprotsessi või äriprotsessi uue tugitegevuse (nt logistika, info- ja sidetehnoloogia, raamatupidamine või ostuprotsess, äriprotsessi korraldus, töökorraldus, inimvara juhtime või turundus) või täiustas neid. Muud uuendustegevust pole siin arvesse võetud.

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul arendas teadus- ja arendustegevust ettevõttes peamiselt oma vahenditega. Teadus- ja arendustegevus on loov süstemaatiline töö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning neid rakendada. Töö on uudne ja selle algetapil pole teaduslikule või tehnoloogilisele probleemile lahendust. Teadus- ja arendustegevus peab vastama viiele põhikriteeriumile: toote või protsessi uudsus (tegevusalal, Eestis, maailmas), loomingulisus, tulemusele jõudmine ei ole kindel, süsteemsus ja siiratavus (lahendust on võimalik ka mujal kasutada).

Euroopa Liidu (EL) muudelt institutsioonidelt saadud rahaline toetus – ELi institutsioonide otsetoetused, mida ei saada riigieelarve kaudu. Tõukefondide kaasrahastatud toetused, mida vahendavad ministeeriumid või sihtasutused, kuuluvad riigilt saadud raha hulka.

Info- ja sidetehnoloogia uuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas äriprotsessi tugitegevuse, mis hõlmab arvutite ja muude elektroonikaseadmete ning -süsteemidega seotud teenuste osutamist, veebimajutust, andmetöötlust ja andmebaase, andmeedastust ja muud arvutitega seotud teabetegevust või täiustas seda

Innovaatiline ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule uue või täiustatud toote (kaup või teenus), mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest, või võttis kasutusele uue või täiustatud äriprotsessi, nt põhiprotsess ehk kaupade tootmine või teenuste osutamine, logistika, info- ja sidetehnoloogia, raamatupidamine või ostuprotsess, äriprotsesside korraldus, töökorraldus või turundus. Innovaatiline on ettevõte, kus vaatlusperioodil toimus teadus- ja arendustegevus või osteti seda sisse, alustati uuendustegevust, kuid see katkestati või jäeti pooleli enne vaatlusperioodi lõppu, või kelle uuendustegevus kestab vaatlusperioodist kauem.

Innovaatiliselt aktiivne ettevõte (vana definitsioon) – põhineb varasemal Oslo Manual (OM) 3 definitsioonil. Innovaatiliselt aktiivne on ettevõte, kes vaatlusperioodil tõi turule uue või täiustatud toote, mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest, või võttis kasutusele uue või või täiustatud põhiprotsessi, logistika-, tarne või jaotusmeetodi või info- ja sidetehnoloogia. Innovaatiliselt aktiivne on ka ettevõte, kes vaatlusperioodil tegeles teadus- ja arendustegevusega, ettevõttes või ostis seda sisse. Siia kuulub ka ettevõte, kes alustas uuendustegevust, kuid katkestas selle või jättis pooleli enne vaatlusperioodi lõppu. Siia ei kuulu ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul võttis kasutusele või täiendas äriprotsessi või välissuhtluse korraldust, inimvara juhtimist, töökorraldust või turundust. Need protsessiuuendused kuulusid osaliselt OM3 järgi iseseisvate uuendusliikide alla, nagu organisatsiooniuuendus ja turu-uuendus. OM4s kuuluvad need protsessiuuenduse alla.

Katkestatud või poolelioleva innovatsiooniga ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul alustas uuendustegevust, kuid katkestas või jättis selle pooleli enne vaatlusperioodi lõppu, või kelle uuendustegevus kestab vaatlusperioodist kauem

Kohandatud toode – toode või lahendus, mille väljatöötamisse klienti ei kaasatud, kuid ettevõte arvestas kliendi vajadusi

Konkurentsita tooteuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule uue toote, mida ükski konkurent pole varem pakkunud

Konkureeriva tooteuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodil tõi turule enda jaoks uue toote, mida aga on konkurendid juba varem pakkunud

Koosloomes (co-creation) valminud toode – toode või teenus, mida arendati koos selle kasutaja ehk kliendi või võimaliku kliendiga. Koosloomes toimub aktiivne dialoogi toote või teenuse kasutajaga, mille käigus võib saada uusi ideid ning arenguettepanekuid.

Kulutused põhivarale (masinate, seadmete, tarkvara, intellektuaalomandiõiguste soetamine) uuenduste elluviimiseks – kulutused masinate, seadmete, hoonete, maa, ehituse, kapitaliseeritud tarkvara ja muu põhivara soetuseks uuendustegevuse tarvis. Siia ei kuulu ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud. Siia kuulub ettevõtte enda toodetud kapitaliseeritud vara (nt ettevõttes toodetud kapitaliseeritud tarkvara, kapitaliseeritud arenduskulud), mis ei ole teadus- ja arendustegevus.

Kulutused töötajatele, kes osalesid uuendustegevuses – personali koolitamiskulud: sisse ostetud kursuste tasud, reisi ja elamise tasu koolituste ajal, õppematerjalide, personali ettevõttesisene koolitamise tööjõukulu ning ettevõtte koolituskeskuste halduskulud ja muud kulud uuendustegevuse tarvis

Logistikauuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas või täiustas äriprotsessi tugitegevust, mis hõlmab logistika, tarne ja jaotusmeetodeid

Mitteinnovaatiline ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul ei teinud ühtegi uuendust

Muud uuenduskulutused (v.a teadus- ja arendustegevus) – kulutused teenustele, materjalidele ja varudele, mis soetati uuendustegevuse tarbeks; töötajatele, kes osalesid uuendustegevuses ning põhivarale uuenduste elluviimiseks. Siia ei kuulu ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulu ega sisse ostetud teadus- ja arengutegevuse kulu.

Organisatsiooniuuendus (vana definitsioon) – põhineb varasemal OM3 definitsioonil. Organisatsiooniuuendus on oluline muutus ettevõtte äripraktikas, töökorralduses või teiste ettevõtete/asutustega suhtlemises, et tõsta ettevõtte innovatsioonivõimekust ja parandada majandusnäitajaid (nt kvaliteet, tulemuslikkus jms). Organisatsiooniuuenduse all mõistetakse harilikult midagi laiemat kui nt pelgalt ettevõtte varustusketi ühe osa ümberkorraldamist. OM4 järgi kuulub organisatsiooniuuendus protsessiuuenduse alla.

Protsessiuuendus – vaatlusperioodi jooksul ettevõtte tegevuse tulemusena uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnemeetodi või äriprotsessi tugitegevuse juurutamine või täiustamine. Protsessiuuendus tähendab protsessi rakendamist ettevõttes või ettevõttevälises tegevuses.

Protsessiuuendused on järgnevalt nimetatud äriprotsessid:

- põhiprotsess ehk kaupade tootmine või arendus ja muude teenuste osutamine;

- logistika-, tarne- ja jaotusmeetodid;

- info- ja sidetehnoloogia juurutamine;

- raamatupidamine ja ostuprotsess;

- äriprotsesside või välissuhtluse korraldus;

- töökorraldus, inimvara juhtimine;

- turundus, reklaam, pakendamine, hinnakujundus, müügijärgsed tegevused.

Protsessiuuendus (vana definitsioon) – põhineb varasemal OM3 definitsioonil. Vaatlusperioodi jooksul ettevõtte tegevuse tulemusena uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnemeetodi või tootmise tugitegevuse juurutamine või täiustamine. Ei hõlma äriprotsessi-, töökorralduse- ega turundusuuenduse juurutanud ettevõtteid.

Põhiprotsessiuuendus – kaupade tootmine või arendus ja muude teenuste osutamine. Põhiprotsess on ka inseneritegevus ja tehniline testimine ning tootmist toetav analüüs ja sertifitseerimine.

Riigi rahaline toetus uuendustegevuseks – makstakse riiklikku toetust vahendavate sihtasutuste või ministeeriumide ja riigi muude institutsioonide kaudu. Hõlmab ka Euroopa Liidu tõukefondide kaasrahastatud toetusi.

Rotatsioon – töötaja ajutine töötamine ettevõtte teises allüksuses või ametikohal. Selle käigus saab ta töökogemusi ja tutvub kõnealuse ametikoha eripäraga. See on võimalik pigem suuremas ettevõttes või siis, kui ametid ei ole väga spetsialiseeritud.

Standardtoode – valmislahendus laiemale tarbijaskonnale

Tehnikavaldkonna konsultatsioonid – igasuguse tehnilise info ja oskusteabe sisseost: loodus- ja rakendusteaduse konsultatsioonid, inseneriteenused (nt mõõtmised ja testimised, sertifitseerimine, geoloogilised uuringud jne), tehniliste seadmete või süsteemide paigaldamise, häälestamise jm teenused

Toote- ja protsessiuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule uue või täiustatud toote, mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest, või võttis kasutusele uue või täiustatud äriprotsessi. Siin ei ole arvestatud muud uuendustegevust, nagu teadus- ja arendustegevus. Siia ei kuulu ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul alustas uuendustegevust, kuid katkestas või jättis selle pooleli enne vaatlusperioodi lõppu.

Tooteuuendus – vaatlusperioodi jooksul ettevõtte tegevuse tulemusena turule toodud uus kaup või teenus, mis erineb märgatavalt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest. See hõlmab olulisi muudatusi toote tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes.

Turundusuuendus – reklaam, pakendamine, hinnakujundus, tootepaigutus, müügijärgsed teenused. Hõlmab ka otseturundust (teleturundus), messe, turu-uuringuid ja kliendituge.

Täiustatud toode (kaup või teenus) – täiustamise tulemusena peab muutuma toote mõni omadus või talitlus. Täienduse käigus võivad lisanduda uued funktsioonid või muudetakse olemasolevaid paremaks, nt kvaliteet, vastupidavus, kasutamise ökonoomsus, taskukohasus, mugavus, kasutajasõbralikkus jne. Toote täiendamise käigus ei pea täiendama kõiki funktsioone ega talitlusviise.

Töökorralduse uuendus – inimvara juhtimine, töötajate värbamine, koolitamine, töökoha korraldamine, palgahaldus

Uue kaubaga ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule täiesti uue toote. Ei ole tähtis, kas toode oli uus vaid ettevõtte enda või turu jaoks.

Uuenduskulutused kokku – kõik kulutused, mida tehti uuendustegevuseks, nagu ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus ja sisse ostetud teadus- ja arendustegevuse kulu, kulutused töötajatele, teenustele, materjalile, varudele, põhivarale uuendustegevuseks

Uue teenusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tuli turule täiesti uue teenusega. Ei ole tähtis, kas teenus oli uus vaid ettevõtte enda või turu jaoks.

Ärisaladus – rakendatakse ettevõtte sellise intellektuaalse vara kaitsmiseks, mida ei ole võimalik kaitsta patentide või autoriõigusega. Ärisaladuse kaitseks lisatakse näiteks ärisuhte alustamise lepingusse konfidentsiaalsuskokkulepe; töötajate, teadlaste või praktikantidega sõlmitakse konfidentsiaalsuskohustuse kokkulepe; ärisaladuse hoidmise kohustus kehtestatakse töölepingus ja sisekorra eeskirjaga.

Ettevõte

Vähemalt kümne hõivatuga ettevõtted, mille põhitegevusala kuulub EMTAK 2008 koodide 5–33, 35–39, 46, 49–53, 58–66 ja 71–73 hulka

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend uuringuga kaetud tegevusaladel tegutsevatest ettevõtetest

Kogu Eesti

2000–…

Ei ole rakendatav

Ettevõtted – arv;

töötajad – arv;

osatähtsus – %;

innovatsioonikulutused, müügitulu, müük mitteresidentidele – euro

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1450/2004, 13. august 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1608/2003/EÜ innovatsiooni käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 995/2012, 26. oktoober 2012, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ (teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta) rakendamiseks

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet);

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Üle kahe aasta

Pressiteade „Innovatsioon“ ilmub iga kahe aasta tagant. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Innovaatiline tegevus / Innovaatiline tegevus kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Oslo Manual. Guidelines for collecting, reporting and using data on innovation

Kvaliteediaruanne edastatakse Eurostatile iga innovatsiooniuuringu perioodi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

Vabariigi Valitsus;

Haridus- ja Teadusministeerium;

Tartu Ülikool;

Tallinna Tehnikaülikool;

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Olulistele muutujatele on arvutatud variatsioonikoefitsiendid.

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringu protsessi.

Andmed avaldatakse 470 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 470 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad nende riikide andmetega, kes koguvad andmeid ühtse OECD metoodika järgi, mida kasutab ka Eurostat.

Eestis on innovaatiliste ettevõtete hinnanguline osatähtsus esitatud maakondade lõikes.

Andmed on põhiküsimuste osas ajaliselt võrreldavad. Lisaküsimused on uuringute lõikes erinevad.

Innovatsiooniuuringu ja ettevõtete aastastatistika põhinäitajad on omavahel sidusad. Teadus- ja arendustegevuse uuringu andmetega esineb sidususe probleeme, sest küsimustikke võivad ettevõttes täita eri isikud.

Ettevõtete innovatsiooni tunnuste arvutamisel on lähtutud OECD metoodikast (Oslo Manual), mis tagab andmete sisemise sidususe, ajalise ja rahvusvahelise võrreldavuse. OECD metoodikat kasutab ka Eurostat.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 3700. Objektide arv valimis on 2100.

Valimi võtmise viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala ja ettevõtte suurusgrupi (hõivatute arv) järgi. Kogumi moodustavad vähemalt 10 hõivatuga tööstusettevõtted (v.a ehitusettevõtted) ja teenindusettevõtted valitud tegevusaladel.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Patendiameti andmed registreeritud patenditaotluste, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduse õiguste kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ andmeid.

Üle kahe aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Ettevõtete innovatsiooniuuring“.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Laekuvate andmete kontrollimisel kasutatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) asjakohaste toetuste andmeid.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring (CIS) tehti Eestis esimest korda 2000. aasta kohta, alates 2004. aastast tehakse uuringut iga kahe aasta järel.