Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Isikuankeet

Sisuleht
Isiku põhiandmed Ees- ja perekonnanimi, isikukood Sugu Sünniaeg Püsielukoht (aadress) Kas Te elate osa nädalast või aastast ka mõnes teises elukohas? Kui suure osa aastast Te viibite teises elukohas? Kus Teie teine elukoht asub? (Eesti linn/alev/alevik/küla või välisriik) Milline on Teie seaduslik perekonnaseis? Kas Te olete lapsi sünnitanud? Mitu last Te olete sünnitanud? Küsimused päritolu, keeleoskuse ja usu kohta Millises riigis Te sündisite? Palun nimetage oma sünnikoht Eestis (linn/alev/alevik/küla). Sünnikoht on Teie ema püsielukoht ajal, kui Te sündisite (mitte haigla asukoht)

Juhtimislauad – tõhus ja uudne tööriist igale kohaliku omavalitsuse töötajale

Kuupäev 06.04.2021
Artikkel
Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Püsielukoha määramine rahvaloendusel

Kuupäev 30.05.2021
Artikkel
Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Õpilasteta kool

Kuupäev 19.02.2010
Artikkel
Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Kutse- ja kõrghariduses suureneb vanemate õppurite osatähtsus

Kuupäev 21.06.2018
Artikkel
2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.

Kui üks pluss üks ei võrdu kahega

Kuupäev 18.09.2014
Artikkel
Üldhariduskooli matemaatikatunnist teame, et 1 + 1 = 2. Tavaelus võib aga olla olukordi, kus see seos ei kehti, tõdesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski, kui nad võtsid vaatluse alla ema keskmise vanuse laste sünnitamisel.

25 aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariiki

Kuupäev 18.08.2016
Artikkel
Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.