Otsingu tulemused

Rahvaloendus ei ole mitte ainult Eestis selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt, vaid ka mujal Euroopas. Kui varasemalt oleme infokirjas rääkinud lõunanaaber Läti loendusest, siis seekord heidame pilgu Saksamaale.

Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama ning uuendama, viimase aasta jooksul on neid registreid külastanud aga keskeltläbi vaid 16% elanikest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

29. märtsil 2023 korraldab statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames suure küsimuste maratoni Küsimus24, mis annab esimest korda kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul statistikaametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Vastuseid hakkame sotsiaalmeediasse ja kodulehele postitama sama päeva hommikul.

28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Statistikaamet on sõlminud lepingud Telia, Tele2 ja Elisaga, et alustada valitsuse tellimusel uuesti liikumisanalüüsi. Tehtava analüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ja planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni. Liikumisanalüüs tehakse sama metoodikaga, mida kasutati eelmisel kevadel

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1475 eurot, mis on 92 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7 protsenti.

Statistikaameti ettevõtete kiirstatistikas on nüüd andmed ka ettevõtete käibe kohta kohalike omavalituste lõikes. Lisandus ettevõtete käive ja selle osatähtsus kogu Eesti ettevõtete deklareeritud käibest. Samuti on välja toodud suurima käibega ettevõtte ja suurima käibega tegevusala osatähtsused. Andmeid ilmestaval kaardil kujutatakse kuukäibe suhteline muutus protsentides 2020. aastal võrreldes eelneva aasta sama kuuga.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini. Pärast kolme järjestikust defitsiidis kvartalit ületasid III kvartalis valitsemissektori konsolideeritud eelarve tulud 1,4 miljardi krooniga taas kulusid. Aastate jooksul on kõige suurem ülejääk olnud just III kvartalis, ent alates 2002. aastast on defitsiiti jäänud vaid aasta viimane kvartal — seda kuni 2008. aastani, mil ülejääk saavutatigi vaid III kvartalis. 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kahanesid enim