Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal.

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Statistikaameti andmetel suurenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes enamiku suuremate töötleva tööstuse eksportööride eksport ning tootlikkus.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta aprillis üle 200 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 11% ja siseturistide 5%.

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised. Eestis on põllumajanduslike majapidamiste arv aastatel 2001–2007 vähenenud 2,4 korda, tegevuse on lõpetanud just väikesed majapidamised. Ehkki langustrend on iseloomulik kogu Euroopale, on see Eestis kordades kiirem kui

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu