Kuidas läheb maa- ja linnapiirkondade ettevõtetel regionaalarengu strateegia valguses?

Blogi
Postitatud 21. jaanuar 2016, 9.01

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades? Regionaalarengu strateegiate läbiv püüdlus on riigi erinevates piirkondades arengu ühtlustamine, mis sisuliselt tähendab püüet eelisarendada perifeerseid ning juba mahajäänud piirkondi. Pidades silmas, et piirkonna areng ning heaolu sõltuvad suuresti seal valitsevast majandustegevusest, on paslik hinnata, kuidas on aja jooksul edenenud maapiirkondade ettevõtted võrreldes (suur)linnaliste piirkondade äriühingutega. Ettevõte seab endale tavaliselt eesmärgiks genereerida teatud sisendite mahu juures võimalikult palju väljundit, kusjuures väljundi suurendamiseks on üldjuhul tarvis ka sisendit kasvatada. Strateegiline eesmärk ühtlustada piirkondadevahelist majandusarengut tähendab muuhulgas ka mahajäänud regioonide ettevõtete väljundiloomise võime parandamist. Kas Eesti regionaalarengu strateegias aastateks 2005–2015 püstitatud eesmärk ning selle tekitamiseks vajalikud tingimused täideti? Vaatluse all on kolm näitajat – müügitulu puhasrentaablus, tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel ja põhivarainvesteeringud hõivatu kohta. Uues strateegias kasutatud täiustatud metoodika järgi jagatakse Eesti kaheks – Harju- ja Tartumaa (koos Tallinna ning Tartu linnaga) vs ülejäänud maakonnad. Esimene peaks tinglikult viitama linnalisele piirkonnale ning teine järeleaitamist vajavale maalisele regioonile. Võrreldakse lõppenud strateegia algusaasta vähemalt 20 hõivatuga ettevõtete näitajaid 2013. aasta näitajatega. Müügitulult saadav kasum maalises regioonis kasvas Müügitulu puhasrentaablus näitab, mitu senti kasumit saadi igalt müügitulu eurolt. Võrreldes 2005. aasta näitajat 2013. aasta näitajaga, ilmneb, et kui ülejäänud maakondade näitaja kasvas pisut, siis Harju- ja Tartumaa näitaja koguni langes. Täpsustuseks, kuigi ka viimase regiooni puhul kogeti kasumi kasvu, oli müügitulu suhteline kasv seal kõrgem. Vaatamata sellele, et 2013. aastal oli ülejäänud maakondade müügitulu puhasrentaablus kõrgem kui Harju- ja Tartumaa näitaja, tuleks tähele panna, et hõivatu kohta loodud kasum ning müügitulu püsis ülejäänud maakondades madalamal kui Harju- ja Tartumaal. Investeeringud põhivarasse kasvasid Kuidas on muutunud tootmissisendite kasutamise maht? Hõivatu kohta tehtavad investeeringud põhivarasse kasvasid märgatavalt mõlema regiooni puhul. Paraku oli Harju- ja Tartumaa näitaja kasv suhteliselt kõrgem ning kuna ülejäänud maakondade näitaja oli juba 2005. aastal neli korda madalam kui Tartu- ja Harjumaa näitaja, ei saa investeeringute taseme puhul rääkida ühtlustumisest. Käsitledes investeeringuid kui tootmissisendeid, tekitab olukord regionaalarengu võtmes muret ning trendi jätkudes muutub ülejäänud maakondade ettevõtetel keeruliseks konkurentsivõimet tõsta. Regioonidevaheline tööviljakuse erinevus on vähenenud Sisendi ning väljundi vahelist suhet väljendab tootlikkus, mille üks levinuimaid väljendajaid on tööviljakus. Hõivatu kohta arvutatud tööviljakus on Harju- ja Tartumaal püsinud aastatel 2005–2013 oluliselt kõrgemana kui ülejäänud maakondades. Siiski, suhteliselt suurem kasv ülejäänud maakondades on tublisti vähendanud regioonidevahelist erinevust. tabel Mida võib järeldada toodud näitajate baasil? Strateegia üks eesmärk oli majandustegevuse pealinnapiirkonda koondumise pidurdamine ning kõigi piirkondade konkurentsivõime säilimine. Ettevõtete regioonidevaheline erinevus vaadeldud majandusnäitajate alusel on aastate jooksul vähenenud ning seega võib väita, et regionaalarengu strateegia eesmärkidest lähtudes on liigutud õiges suunas. Siiski, loodetud võrdsuseni pole veel jõutud ning seega on olukorral veel paranemisruumi. Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik Põhjalikum ülevaade artiklis „Eesti piirkondlik areng, regionaalarengu strateegia ja statistika“, mis ilmus Statistikaameti kogumikus „Eesti piirkondlik areng 2015“. kaas2