Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused

Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika. Muudatuste peamine eesmärk on parandada andmete kvaliteeti. Statistikaamet avaldab uue metoodika alusel arvutatud, 2021. aasta I kvartali tööturuandmed oma andmebaasis 17. mail.

Peamised muutused on järgmised:

  1. Muutunud on tööhõive ja töötuse määratlus. See puudutab peamiselt lapsehoolduspuhkusel olevaid inimesi.
  2. Uuringu vanusepiir muutus: kui varem kaasati uuringusse 15–74-aastased, siis nüüd kõik vähemalt 15-aastased.
  3. Uuringusse ei kaasata enam institutsioonides elavaid isikuid, et parandada Eesti ja Eurostati andmete võrreldavust. Välja jäävad näiteks vanglas, haiglas, ajateenistuses vms asutuses viibivad isikud.
  4. Täiustatud on Eesti tööjõu-uuringus kasutatavate kaalude arvutamist.

Uuenenud mõisted

Rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel võetakse aluseks inimesed, kes on uuringunädalal 15–89-aastased (varem 15–74-aastased). 2021. aastal lähevad tööealistena arvesse ja küsitletakse neid, kes on:

  • sündinud 1931. aastal ja kelle sünnipäev on pärast uuringunädala lõppu ehk kes olid uuringunädalal 89‑aastased;
  • sündinud aastatel 1932–2005;
  • sündinud 2006. aastal ja kelle sünnipäev on enne uuringunädalat või uuringunädalal ehk kes olid uuringu ajal 15-aastased või said uuringunädalal 15-aastaseks.
     

Töötaja ehk (tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval ajavahemikul:

  • töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
  • töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
  • osales tööga seotud koolitusel;
  • ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu;
  • oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või omab õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi lapsehoolduspuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu;
  • oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu;
  • oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist;
  • tootis põllumajandustooteid, millest põhiosa oli ette nähtud müügiks või vahetuseks.
     

Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

  • on ilma tööta (ei tööta uuringunädalal kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
  • on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
  • otsib aktiivselt tööd.
     

Aktiivseks töö otsimiseks peetakse seda, kui inimene tegi mõnda alljärgnevast:

  • pani üles tööotsimiskuulutuse või vastas töökuulutusele;
  • jälgis töökuulutusi;
  • pani veebi üles oma CV või uuendas seda;
  • pöördus otse tööandja poole;
  • pöördus töö leidmiseks sugulaste või tuttavate poole;
  • pöördus Töötukassa poole;
  • pöördus töövahendusfirma poole;
  • käis tööandja juures intervjuul, tegi testi või eksami;
  • tegi ettevalmistusi ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks.
     

Tööjõu hulka ei kuulu ehk mitteaktiivsed isikud on need, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

  1. alla 15-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga);
  2. üle 89-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga);
  3. need 15–89-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga), kes ei olnud eelmistes punktides hõivatuse ja töötuse kohta esitatud määratluste järgi uuringunädalal hõivatud ega töötud.

Uuenenud kaalumismetoodika

Eesti tööjõu-uuringuga kogutud andmed on üldistatavad üldkogumile. Et eri gruppides võib esindatus olla erineva suurusega, on statistikaamet uuringu metoodika täpsemaks teinud ja võtab nüüd kaalude arvutamisel arvesse ka haridustaset. Selle tulemusel kattuvad uuringust saadavad haridusnäitajad registripõhiste andmetega senisest rohkem.

Alates 2021. aastast kalibreeritakse andmed kaalude arvutamiseks järgmistes jaotustes:

  • soo- ja vanuserühm (viie aasta kaupa);
  • leibkonna elukoha maakond;
  • linnastumise aste (maa või linn);
  • rahvus (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased);
  • haridustase (alates 2021. aastast) (kolm taset).
     

Lisaks kaalutakse tööjõu-uuringu andmed alates 2021. aastast institutsioonides ja ajateenistuses viibivaid elanikke arvestamata. Eesti tööjõu-uuringu 2021. aasta I kvartali andmed avaldatakse 17. mail statistikaameti andmebaasis. Lisatakse kaks uut tabelit, milles osa varem avaldatud näitajaid (alates 2018. aastast) on uue metoodika ja kaaludega ümber arvutatud:

  • TT0150: Hõivatud põhitööl
  • TT0151: Tööturu põhinäitajad
     

Lisainfot saab statistikaameti klienditoelt:

  • 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30)
  • klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee)
Tööjõud (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Hõivatute arv (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Töötute arv (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Mitteaktiivsete arv (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Tööjõus osalemise määr (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Tööhõive määr (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021
Töötuse määr (15–74-aastased) kvartali kaupa, 2018–2021

 

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!