Otsingu tulemused

1. juunil tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti analüütikud toovad sel puhul teieni põnevaid fakte 0–17-aastaste Eesti elanike kohta.

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud enam kui 450 000 inimest ehk loendatud on ligi 35% kogu Eesti rahvastikust.

Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)