Otsingu tulemused

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

Kuigi kogu Euroopa ning USA ja Jaapani tööstus pole veel saavutanud 2005. aasta taset, on viimaste kuude areng märkimisväärne. 2010. aasta algusest on tööstustoodang suurenenud nii Euroopa Liidus kui ka eurotsoonis. Kui USA tööstustoodangu kasv liikus selle aasta esimestel kuudel sarnaselt Euroopaga kahe-kolme protsendi piires, siis eriti kiirelt on kasvanud Jaapani tööstustoodang, kus veebruaris ulatus kasv eelmise aasta veebruariga võrreldes juba 30% piirimaile. Enamikus Euroopa Liidu riikides on viimastel kuudel peamiseks toodangu kasvumootoriks olnud ekspordi kiire taastumine. Eesti ja

Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Septembri algusest 15. novembrini toimub Eestis põllumajanduse struktuuri-uuring, mida korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides ning mille tulemused on aluseks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 388 077 inimesel ehk 30%-l Eesti elanikest mõni pikaajaajaline haigus või terviseprobleem, teatab Statistikaamet. Kõrgharidusega inimestel on keskmiselt kaks korda vähem pikaajalisi haigusi kui põhi- või madalama haridusega inimestel.

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta