Otsingu tulemused

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.

Statistikaameti peadirektor, veidi üle kuu aja ametis olnud Urmet Lee soovib, et statistikaametist kujuneks platvorm, mille andmemajanduse peale tekivad Eestis uued ettevõtted ja kogutakse selge ja vajalik info avaliku sektori probleemide lahendamiseks.

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Praktikale pääsesime koos teiste Tartu ülikooli tudengitega üleülikoolilise aine raames, mis võimaldas kogu programmi läbida ühtse meeskonnana. Meeskond komplekteeriti erinevatelt õppekavadelt ja -astmetelt. Statistikaameti projektipraktikale asusime kolmekesi: mina ja kaks tudengit, kes õpivad samuti majandusteaduskonnas, ent on kursus nooremad. Projekt jaotus kolme etappi: eeltöö, teostus, tulemus. Kommunikatsiooni ja turunduse tiimis praktikat tehes oli meie eesmärk luua noortele sotsiaalmeedia kasutajatele tööandja brändingu videoklipp, mis jutustaks statistikaameti lugu läbi töötajate

Kaubavahetuse puudujääk oli veebruaris 426 miljonit eurot, mis on 132 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikameti väliskaubandusstatistika teenusejuht Evelin Puura tõi välja, et tänavu veebruaris moodustasid Eesti päritolu kaubad koguekspordist 61% ja aastaga vähenes nende osatähtsus nelja protsendipunkti võrra. „Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga 8%. Kõige rohkem ehk 62 miljoni euro võrra vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu,“ lisas Puura. Veebruaris vähenes enim mineraalsete toodete

Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport võrreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%. „Kvartali ekspordi kasvu mõjutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% võrra, samas kui Eesti päritoluga kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljaveo kasvu mõjutas enim väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide väljaveo

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis