Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti sotsiaaluuring

Valdkond
Mis on Eesti sotsiaaluuring? Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Milleks on neid andmeid vaja? Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised

Põllumajanduslike majapidamiste arv jätkab vähenemist

Kuupäev 14.03.2017
Artikkel
2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Mais jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus

Kuupäev 28.06.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 646 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 2%. Kui aprillis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis mais kasv aeglustus.

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Kuupäev 21.08.2019
Artikkel
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Põlvamaa korterite kiirmüük ennustab Suur-Tartu teket

Kuupäev 25.01.2021
Artikkel
Korterit ostes on muuhulgas oluline silmas pidada seda, kui kiiresti õnnestub investeering soovi korral rahaks muuta. Sõltumata sellest, kas korter on soetatud investeeringuks või oma tarbeks, võib müügipäev ikkagi kunagi saabuda, seega tasub sellele mõelda juba ostuotsust tehes.

Suhtelises vaesuses elas eelmisel aastal 284 300 Eesti elanikku

Kuupäev 18.12.2019
Artikkel
Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.

Üksi elav inimene on pensioniealise naise nägu

Kuupäev 13.09.2022
Artikkel
Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Tarbijahinnaindeks jäi mais aprilliga samale tasemele

Kuupäev 07.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 11,1% ja teenused 11,5% kallimad.

Mart Mägi: peame olema nõudlikumad poliitikaloojate suhtes

Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
• Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kas järgmise aasta 100. juubeliks on statistikaamet Euroopa efektiivseim? • Milliseid andmeid meie ühiskond vajab? • Statistikaameti peadirektor Mart Mägi annab aru.