Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Kas säilitame rohepöörde käigus energiasõltumatuse?

Blogi
Postitatud 16. november 2021 10:06 , analüütik Helen Saarmets

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Hea on olla sõltumatu, aga me siiski alati sõltume kellestki või millestki. Sõltumatud ei ole me ka energia mõistes. Riikide vahel toimub energiavahetus – Eesti ekspordib peamiselt põlevkiviõli ja puitu, impordime aga transpordikütuseid ja maagaasi. Samas elektrit me nii ekspordime kui impordime.

Oluline näitaja on energiasõltuvusmäär, mis näitab, mil määral sõltub majandus energiavajaduse rahuldamiseks imporditud energiast. Eesti tootis 2019. aastal 95% vajaminevast energiast kohalikest ressurssidest, juurde oli vaja importida  5% energiat

Eestis on alates 1990. aastast energiasõltuvusmäär pidevalt langenud. Kahekümne aastaga saavutati peaaegu sõltumatus ehk energiasõltuvusmäär oli 2018. aastal vaid 1%. 2019. aastal  energiasõltuvusmäär tõusis 5%-ni ehk vajasime taas rohkem imporditavat energiat.

Lõpetades põlevkivi kasutamise elektri ja soojuse tootmiseks tekitame tõsise ohu senisele energiasõltumatusele, sest põlevkivi on taganud Eestile madala energiasõltuvuse.

Selleks, et säilitada Eesti energiasõltumatus ja samas liikuda kaasa uute energialahendustega, peame üleminekul taastuvenergiale arendama paralleelselt salvestustehnoloogiaid, looma ja rajama uusi salvestuslahendusi. Kokkuvõttes ei saa me energiasõltumatuse säilitamise eesmärgil loota tänastele tehnoloogiatele, üksnes uutele energialahendustele üle minnes saavutame edu.

Elektri tootmises oleme suurendanud taastuvenergia osakaalu, kuid see ei ole veel kaugeltki piisav Eesti energiasõltumatuse säilitamiseks. Seni, kuni puuduvad energia salvestusseadmed, suureneb oluliselt Eesti energiasõltuvus, sest päikese-, tuule-, ja hüdroenergia on küll taastuvad energiaallikad, kuid samas ka juhitamatud energiaallikad ehk elekter on kättesaadav hetkedel, kui tuul puhub, päike paistab ja vesi voolab. Taastuvate energiaressurside vaesetel perioodidel sõltume imporditavast energiast või tänaseni toiminud energialahendustest põlevkivist ja puidust.

Muutuvas energiamaailmas võivad rohepöörde käigus energiasõltuvad riigid muutuda energiat eksportivateks riikideks ja vastupidi. Üha suurema taastuvenergia kasutuselevõtuga muutub energiasõltuvusmäära kõrval oluliseks energia transportimise ning salvestamise infrastruktuur. Taristut vajame selleks, et liigutada energiat sealt, kus tuul puhub ja päike paistab, sinna, kus on sellel hetkel energiat puudu ja vastupidi. Ei tohi unustada ka majandusaspekte. Alati ei ole mõistlik ise toota, kui turul on odavamat energiat, aga seejuures ei tohiks unustada rohepöörde eesmärke, milleks on ressursitõhusus ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Eesti energiasõltuvusmäär on olnud väga madal, seda peamiselt põlevkivist ja puidust toodetava energia tõttu. Võrreldes teiste Euroopa riikidega asume riikide järjestuses teisel kohal, meist veel energiasõltumatum on vaid suurte nafta, maagaasi ja taastuvenergia varudega Norra.

Eestis  vajavad mitmed sektorid  toimimiseks imporditavaid kütuseid. Kõige enam sõltub imporditavatest fossiilsetest kütustest transpordisektor nii maismaal, meres kui õhus. Imporditavad transpordikütused on peamiselt bensiin ja diiselkütus, aga ka raskekütteõlid ning lennukikütused.

Oleme transpordisektoris alustanud liikumist energiasõltuvuse vähendamiseks. Aasta-aastalt suureneb elektri ja hübriidautode hulk. Suureneb biometaani kasutamine transpordis. Kui 2018. aastal kasutati transpordis 144 TJ (teradžauli) biometaani, siis 2020. aastal juba 351 TJ. Kui 2018. aastal toodeti biometaani kahes tootmisjaamas, siis 2020. aastal liitus veel kaks jaama ning 2022. aastal alustab tootmist viies biometaani tootmisjaam. Täna on veel siiski valdavaks energiaallikaks imporditavad kütused ja sellel on oma mõju julgeolekule. Eesti transpordisektor vajab drastilisi muutusi energiasõltumatuse suurendamiseks kas vesinikkütuse või mõne muu uuendusliku lahenduse näol. Oleme juba sammukese maas naaberriikidest Rootsist ja Lätist, kus näiteks on  vesinikutanklate rajamisel jõutud kaugemale.

Seega oleme teinud esimesed muudatused fossiilkütuste tarbimise vähendamise suunas, aga lahtine on, kas vähendades sõltuvust fossiilkütustest suurendame Eesti energiasõltuvust või suudame rohepöörde käigus säilitada Eesti energiasõltumatuse.

 

Energiasõltuvus arvutatakse netoimporti jagatuna saadaoleva koguenergiaga. Energiasõltuvus = netoimport / saadaolev koguenergia. Netoimport arvutatakse koguimpordina miinus kogueksport. Kättesaadav koguenergia on arvutatud väärtus, mis on määratletud järgmiselt: Esmane tootmine + taaskasutatud ja ringlusse võetud tooted + import - eksport + varude muutused. Netoimportijariikide puhul võib energiasõltuvus olla negatiivne, samas kui positiivsed väärtused üle 100 % näitavad varude kogunemist võrdlusaasta.