Otsingu tulemused

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Statistikaameti andmetel eksporditi juulis kaupu 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 26% ja import 20%. Kaubavahetuse puudujääk juulis oli 385 miljonit eurot, mis on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal täpsustatud andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 2010. aasta I poolaastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 4,2 miljardit krooni ja võlatase 15 miljardit krooni.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 26% ning import 24%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes eksport 21% ja import 30%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii juunis kui ka II kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Täna, 9. veebruaril alustas 1,2 miljardi elanikuga India oma ajaloo 15. rahvaloendust. Lisaks usaldusväärsele statistikale saab India loenduse tulemusel esmakordselt ka toimiva ja kogu riiki hõlmava rahvastikuregistri. Rahvaarvult praegu veel maailma teine riik India alustas rahva ja eluruumide loendust tegelikult juba eelmisel kevadel, kui asuti koguma andmeid eluruumide kohta. Loenduse täna alanud teises etapis küsitletakse kuni 28. veebruarini ligi 1,2 miljardit elanikku, et saada põhjalik ülevaade riigi elanikkonnast, selle paiknemisest ja elamistingimustest. Rahvaloenduse esimeseks

Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses?

Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas Eesti 25–34-aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.

Statistika suudab mõõta kõike, isegi maastiku mitmekesisust. Euroopa Liidu 23 liikmesriigi hulgas oli maapinna kate kõige ühtlasem Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias. Maastiku mitmekesisuse mõõtmiseks valiti vaatluse LUCAS 2009 (Land Use and Cover Area frame Survey) raames 23 EL liikmesriigis 234 000 punkti, mõõdeti igast punktist veerand kilomeetrit ida suunas ja loendati tekkinud lõigu peale jäävaid erinevaid maapinna katte liike (neid oli 32, näiteks: viinamarjaistandus, soo, puudeta rohumaa, okaspuumets jne) ning samuti sellega ristuvaid joonelemente (raudtee, hekk, müür, ehitis jms, kokku

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?