Veebruaris vähenes Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega
Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega veebruaris suurenes ning liiduväliste riikidega vähenes. „Enim vähenes just import Euroopa Liidu välistest riikidest ning seda koguni 53%. Seda mõjutas oluliselt mineraalsete toodete, sh erinevate mineraalsete õlide impordi vähenemine Venemaalt ja Valgevenest,“ lisas Leppmets.
Veebruaris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh nisu ja odra), 49 miljoni võrra transpordivahendite (sh sõiduautode) ja 21 miljoni võrra mehaaniliste masinate (sh mootorite) eksport Eestist. 2022. aasta veebruariga võrreldes vähenes enim mineraalsete toodete (68 miljoni euro võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (26 miljoni euro võrra) väljavedu. Eesti päritolu kauba osatähtsus ekspordis jäi eelmise aastaga võrreldes pea samale tasemele, moodustades selle aasta veebruaris 67% koguekspordist.
Eesti peamine ekspordipartner veebruaris oli Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (11%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (sh staatilisi muundureid), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning Rootsi puitu ja puittooteid (sh puitpelleteid). Enim kasvas kaupade väljavedu Leetu, Hispaaniasse ja Rootsi. Leetu eksporditi varasemast enam transpordivahendeid, Hispaaniasse põllumajandussaadusi ja Rootsi puitu. Kõige enam vähenes kaupade eksport Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse ja Nigeeriasse. Hollandisse eksporditi varasemast vähem väetisi, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid ning Nigeeriasse teravilja.
Kaupadest imporditi veebruaris Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim ehk 150 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (sh mineraalsete õlide), 26 miljoni võrra puidu ja puittoodete (sh pikikiudu saetud puidu), 25 miljoni võrra metalli ja metalltoodete (sh ferrosulamite ja lehtvaltstoodete) ning 25 miljoni võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh väetiste) sissevedu. Kõige enam suurenes elektriseadmete (40 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (39 miljoni euro võrra) ning transpordivahendite (34 miljoni euro võrra) import Eestisse.
Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest (16% Eesti koguimpordist), Lätist (12%) ja Saksamaalt (12%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat), Lätist mineraalseid tooteid (sh maagaasi) ning Saksamaalt transpordivahendeid (sh sõiduautosid). Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Valgevenest ja Leedust ning suurenes Lätist, Hollandist ja Soomest.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2023 | muutus, % | 2022 | 2023 | muutus, % | 2022 | 2023 | |
| Jaanuar | 1 636 | 1 491 | -9 | 1 781 | 1 763 | -1 | -145 | -272 |
| Veebruar | 1 509 | 1 533 | 2 | 1 778 | 1 635 | -8 | -269 | -103 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Sihtriik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 533 | 100 | 2 | KOKKU | 1 635 | 100 | -8 |
| EL-27 | 1147 | 75 | 6 | EL-27 | 1415 | 86 | 8 |
| Euroala 20 riiki | 860 | 56 | 6 | Euroala 20 riiki | 1072 | 66 | 7 |
| EL-i välised riigid | 385 | 25 | -11 | EL-i välised riigid | 221 | 14 | -53 |
| 1. Soome | 244 | 16 | 7 | 1. Soome | 264 | 16 | -8 |
| 2. Läti | 174 | 11 | 12 | 2. Läti | 195 | 12 | 27 |
| 3. Rootsi | 159 | 10 | 15 | 3. Saksamaa | 190 | 12 | 9 |
| 4. Leedu | 129 | 8 | 39 | 4. Leedu | 144 | 9 | -23 |
| 5. Saksamaa | 89 | 6 | -12 | 5. Rootsi | 132 | 8 | 10 |
| 6. Holland | 85 | 6 | -21 | 6. Poola | 126 | 8 | 12 |
| 7. USA | 62 | 4 | -23 | 7. Holland | 90 | 6 | 39 |
| 8. Venemaa | 55 | 4 | -10 | 8. Hiina | 62 | 4 | -20 |
| 9. Norra | 54 | 4 | 11 | 9. Itaalia | 46 | 3 | 2 |
| 10. Taani | 54 | 4 | 8 | 10. Tšehhi | 39 | 2 | 54 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osatähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 533 | 100 | 2 | 1 635 | 100 | -8 | -103 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 182 | 12 | 41 | 192 | 11 | 25 | -11 |
| Mineraalsed tooted (V) | 172 | 11 | -28 | 167 | 10 | -47 | 4 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 78 | 5 | -25 | 145 | 9 | -14 | -67 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 46 | 3 | 15 | 82 | 5 | -8 | -36 |
| Puit ja puittooted (IX) | 179 | 12 | -3 | 57 | 4 | -31 | 121 |
| Paber ja pabertooted (X) | 34 | 2 | 0 | 29 | 2 | 13 | 5 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 35 | 2 | 6 | 65 | 4 | 2 | -30 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 120 | 8 | -8 | 149 | 9 | -14 | -30 |
| Masinad ja mehaanilised seadmed (84) | 137 | 9 | 18 | 180 | 11 | 1 | -43 |
| Elektriseadmed (85) | 204 | 13 | 7 | 218 | 13 | 23 | -14 |
| Transpordivahendid (XVII) | 140 | 9 | 53 | 195 | 12 | 21 | -54 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 38 | 3 | 4 | 38 | 2 | 7 | 0 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 116 | 8 | -6 | 43 | 3 | -6 | 73 |
| Muu | 51 | 3 | -7 | 74 | 4 | -28 | -23 |
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee