Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040

Kuupäev 06.12.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Täna ja 20 aastat tagasi: milliste Euroopa Liidu riikide kodanikud elavad Eestis?

Kuupäev 14.05.2024
Artikkel
Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Ukraina noor sõjapõgenik Eestis

Kuupäev 22.08.2022
Artikkel
Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Vabu ametikohti oli teises kvartalis üle 11 000

Kuupäev 05.09.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus

Kuupäev 25.04.2025
Artikkel
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Ehitusmaht vähenes eelmisel aastal 6%

Kuupäev 23.02.2024
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.

Loendusküsimustik

Sisuleht
1. Isikuandmed 1.1. ees- ja perekonnanimi, isikukood; 1.2. isiku ja tema vanemate sünnikoht, isiku püsielukoht ja koht, kus isik viibis loendusmomendil, isiku püsielukoht 1989. aasta 12. jaanuaril, Eestisse elama asumise aasta, töötamiskoha aadress; 1.3. sugu, sünniaeg, kodakondsus, rahvus, emakeel, keelteoskus (küsimusele vastamine vabatahtlik), perekonnaseis, sünnitatud laste arv, ema vanus esimese lapse sündimisel; 1.4. peamised elatusallikad, töönädala pikkus loenduseelsel nädalal (töötundide arv), sotsiaalne staatus (ajateenija, ei tööta, otsib aktiivselt tööd, valmis tööle asuma, (üli