Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kui head elu elavad narvalased?

Kuupäev 04.02.2020
Artikkel
Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Eesti ettevõtete e-kaubanduse käive on jätkuvalt tõusutrendis

Kuupäev 12.10.2023
Artikkel
Eesti ettevõtete seas on e-kaubanduse kanalite kasutamine leidnud kindla koha ning on näha, et e-kanalites turustamine jätkab tõusvas trendis, mida kinnitavad ka uuringu tulemused. E-kaubanduse trende kirjeldab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Eesti kodanikud rändavad kõige enam Soome ja sealt uuesti tagasi Eestisse

Kuupäev 10.06.2021
Artikkel
Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Eesti on mõõdukas innovaator

Kuupäev 14.02.2024
Artikkel
Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.

Sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata

Kuupäev 19.05.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga. Trende kaubavahetuses nende kolme riigiga selgitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?

Kuupäev 21.02.2024
Artikkel
Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Kõrgharidus

Valdkond
Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie