Otsingu tulemused

Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas. Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema. Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja

Üleilmne eesmärk „Puhas vesi ja sanitaaria“ keskendub vajadusele tagada elanikkonnale puhas joogivesi, kanalisatsioon ja hügieenitingimused. Kvaliteetse ja piisava veervaru ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumine mõjutab ka teiste üleilmsete eesmärkide saavutamist, näiteks tervishoid, hariduse edendamine ja vaesuse vähendamine. ÜRO tegevuskava 2030 kohaselt on ette nähtud parendada joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme, et tagada juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja olmereovee piisav puhastamine. Peamine on rakendada kaudseid meetmeid, näiteks korrastada veemajandus, vältida veekogude

Nõudlus statistika järele suureneb ja andmeid oodatakse aina rohkem ning kiiremini. Statistikaamet tegutseb arusaadavalt ja võimalikult kiiresti, et riiklik statistika kajastaks tarbijatele huvipakkuvaid ja asjakohaseid valdkondi ning tagatud oleks järjepidevus ka kaugemas tulevikus. Aastatel 2023–2030 toetub statistikaameti arengukava neljale valdkondlikule strateegilisele eesmärgile ning organisatsiooniülestele arengueesmärkidele: Andmehaldus. Andmed on meie vara. Meil on ülevaade riigi andmetest. Andmete kodu on korras. Andmeteenused. Meie teenused on kiired ja paindlikud ning vastavad