Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?

Kuupäev 17.09.2026
Artikkel
Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt! Seekord selgitab rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp revideerimise rolli statistikas. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), riigivõlg, kogurahvatulu – need on vaid osa makromajanduse ja riigirahanduse näitajatest, mille põhjal tehakse järeldusi majanduse ja

Täiskasvanute koolituse uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Täiskasvanute koolituse uuring on üle-euroopaline isikuuuring, mis uurib põhjalikult elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppimise osas. Kelle tellimuse alusel seda uuringut korraldatakse? Uuringut koordineerib Eurostat. Uuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Uuringu tulemused aitavad nii riiklikul kui Euroopa tasandil mõista, et kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab

Linnade uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Linnade uuring (Urban Audit) on Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi (DG-REGIO), Euroopa Statistikaameti (Eurostati) ja Euroopa riikide koostööprojekt, mille eesmärk on koguda ja levitada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Euroopa linnade elukvaliteedi kohta. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringu tellija on Eurostat. Milleks on neid andmeid vaja? Andmeid kogutakse statistika põhivaldkondade kohta, nagu rahvastik (soo-vanusekoosseis, kodakondsus, sünnid-surmad), sotsiaalelu (leibkondade struktuur ja elujärg, elamumajandus, tööturg

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga 0,8%

Kuupäev 20.06.2023
Artikkel
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 0,8%.

Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 1,2%

Kuupäev 02.05.2025
Artikkel
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,“ tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja. Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail. Tutvu kiirhinnanguga ka

Ajakasutuse uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Ajakasutuse uuring annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg tasustatava töö, majapidamistööde, vaba aja ja muu tegevuse vahel. Vaadeldakse ka naiste ja meeste ajakasutuse erinevusi, ühest sihtpunktist teise jõudmiseks kulutatud aega, liikumisviise ning ajaveetmiskohti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel. Milleks on neid andmeid vaja? Ajakasutuse uuringuga kogutud andmeid kasutatakse inimeste elukvaliteedi ja üldise heaolu hindamiseks

Tööstusettevõtted tootsid augustis 4,5% rohkem

Kuupäev 05.10.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik sõnas, et tootmise kasv töötlevas tööstuses jätkus augustis sarnaselt juulile hoolimata kahe suurima tegevusala tootmismahtude kahanemisest. „Puidutöötlemine vähenes 0,6% ja toiduainete tootmine 3,8%, mille taga oli eelkõige piimatoodete tootmise kahanemine. Mahtude suurenemisse panustas enim elektriseadmete tootmine, mis kasvas 12,2% elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmise suurenemise tõttu,“ tõi Kadarik välja. Kui juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, siis augustis vähem kui pooltel. Viiel

Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Kuupäev 05.12.2025
Artikkel
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski. Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus. „Võrreldes selle

Mais vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 1%

Kuupäev 30.06.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas aasta algusest alates kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht mais kahanema. „Seda mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus maht kahanes eelmise aasta maiga võrreldes 5%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht vähenes viimati 2025. aasta novembris,“ lisas Pihlak. „Toidukaupade kaupluste müügimaht mais kasvama ei hakanud ning jäi eelmise aasta mai tasemele,“ tõi Pihlak välja. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemine jätkus ka mais ning müügimaht kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Tähele