ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Sisuleht
Statistiline lävi Aastal 2025 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 350 000 eurot (sama, mis 2024. aastal). See tähendab, et 2025. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama need majandusüksused, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2024. aastal suurem kui 350 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus neil majandusüksustel, kelle lähetamiskäive ületab statistilise läve 2025. aasta jooksul. Alates 2025. aastast ei kogu statistikaamet enam kauba saabumise kohta andmeid. Pärast kolme aasta
Urmet Lee Statistikaameti aastalõpuintervjuus: „Oleme ühiskonna pulsikell.“
Kuupäev 15.12.2023
Artikkel
Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.
Kolmandas kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel pea veerandi
Kuupäev 18.12.2024
Artikkel
Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on
Tarbijahinnaindeks jäi mais aprilliga samale tasemele
Kuupäev 07.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 11,1% ja teenused 11,5% kallimad.
REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?
Kuupäev 05.11.2019
Artikkel
Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.
Kas inimesed mahuvad Maale ära?
Kuupäev 09.04.2011
Artikkel
Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa
Põlvamaa korterite kiirmüük ennustab Suur-Tartu teket
Kuupäev 25.01.2021
Artikkel
Korterit ostes on muuhulgas oluline silmas pidada seda, kui kiiresti õnnestub investeering soovi korral rahaks muuta. Sõltumata sellest, kas korter on soetatud investeeringuks või oma tarbeks, võib müügipäev ikkagi kunagi saabuda, seega tasub sellele mõelda juba ostuotsust tehes.
Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?
Kuupäev 16.04.2010
Artikkel
Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised. Eestis on põllumajanduslike majapidamiste arv aastatel 2001–2007 vähenenud 2,4 korda, tegevuse on lõpetanud just väikesed majapidamised. Ehkki langustrend on iseloomulik kogu Euroopale, on see Eestis kordades kiirem kui