Urmet Lee Statistikaameti aastalõpuintervjuus: „Oleme ühiskonna pulsikell.“

Blogi
Postitatud 15. detsember 2023, 12.19

Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.

Kuidas Statistikaametil sel aastal läks? Mida pead Statistikaameti suurimaks töövõiduks?

Sel aastal on meie majandust iseloomustavad näitajad rääkinud kogu riigis arengutest, mida me ei ole varem näinud ja mis teevad seepärast ka ärevaks, et tulevik on seekord raskemini prognoositav.

Töövõite jagus igasse kuusse. Sel aastal avaldasime viimased rahvaloenduse andmed ja saime valmis mitu suurt uuringut. Sealhulgas lõpetasime näiteks PIAACi ehk täiskasvanute oskuste uuringu andmekogumise ja avaldasime seni suurima ja terviklikuma suhteuuringu tulemused. Tänase seisuga oleme suures osas suutnud pidada kinni ka avaldamiskalendrist.

Statistikaametis on eriline see, et anname tarbijatele ette teada, milliseid andmeid ja millal avaldame. See on meie lubadus tarbijatele ja sel aastal oli kõrvalekaldeid väga vähe ehk alla 1%. See on suurepärane!

Ka eksperimentaalstatistikas oli põnev aasta. Valmis NEET-noorte uuring, panustasime kõvasti majasiseste tööde arendusse, sh palgametoodika muudatus, kus võeti kasutusele registriandmed, samuti leibkonna ja eluruumide uuringu metoodika uuendamine ja väliskaubanduse andmete täpsemaks muutmine. Valmis on saanud EUROMODi 2020.–2022. aasta andmestikud. EUROMOD on mudel inimeste ja leibkondade sissetulekute ja väljaminekute arvutamiseks.

Loodud on pensionirakendus ja alustatud palgarakenduse uuendusega. Töö jätkub kahe suure eksperimentaalse projekti – palgapeegli ja ettevõtluse elujõulisuse indeksiga ning paljude muude projektidega.

Lõppev aasta on juba kolmas n-ö kriisiaasta ning sellele aastale jätab eriti iseloomuliku jälje majanduses toimuv. Oleme saanud hakkama väga muutlikes oludes ning edastanud usaldusväärse pildi Eesti majanduse ning rahvastiku käekäigust, panustanud ühiskondlikku debatti nii hariduse kui ka keskkonna valdkonnas. Need on teod, mille järgi meid tuntakse ja meist lugu peetakse.

Oleme teinud järjepidevalt ja väljapoolegi nähtavat tööd andmekogude pidajatega, et muuta riigi käes olevad andmed paremini kasutatavaks ning panna alus andmete korduvkasutamisele.

Võtsime kasutusele oma Andmevärava ning oleme lõpetamas esimese etapi arendustöid andmete otsingu ja taaskasutuskeskkonnas ERIKA. Andmevärav on administratiivandmete vastuvõtmise portaal, kus andmeesitajad saavad ühes kohas andmefaile üles laadida ning Statistikaametile tekib saadud andmetest tervikvaade.

Oma nähtavust oleme oluliselt tõstnud sotsiaalmeedia oskusliku kasutamisega ja andmeampsudega, mida toetavad meie tublid analüütikud oma kommentaaride ning blogilugudega. Üle kahe miljoni külastuse aastas meie veebilehele ja rakendustesse ei tule iseenesest.

Kindlasti jäi veel palju asju mainimata, sest 2023. aasta oli väga töine ja tulemuslik.

Meie oleme ühiskonna pulsikell. Kella ei saa süüdistada oma ülekaalus või kehvas südametöös, samas peab kell olema nii täpne kui võimalik ning esitama infot kiiresti ja selgelt. See on olnud ja on meie peamine ülesanne. Uued ülesanded riigi andmehalduse peamise vastutajana tähendavad, et peame aitama seada andmed korda nii, et neid saaks nutikalt riigi ja kodanike heaks kasutada.

Statistikaameti üks oluline eesmärk on muuta ettevõtjatele andmete kogumine lihtsamaks ja kasulikumaks ning vähendada andmeesitajate koormust. Mida saab statistikaamet veel teha, et olla kliendikesksem?

Meie eesmärk on tõesti võimalikult „nähtamatu“, automaatne andmete vahetus, kus riik on ettevõtjate jaoks läbi mõelnud ja reastanud kõik andmevajadused, mis on vajalikud heaks riigivalitsemiseks ning andmeid korduvkasutatakse, et vähendada ettevõtjate koormust.

Kes on statistikaamet Eesti inimeste jaoks ja milline on ameti vastutus riigis toimuva eest?

Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kujundame andmevahetuse arhitektuuri, kus selline suhtlus oleks võimalik. Lisaks vahetame välja ka oma infosüsteeme, et hoida kokku andmeesitajate aega ning saada veel parema kvaliteediga andmeid veel kiiremini.

Statistikaamet kogub andmeid suures osas samamoodi, nagu seda tehakse mujal Euroopas, andes võimaluse erinevaid näitajaid riikide kaupa võrrelda. Mida see aga tavainimese jaoks tähendab? Mis on selle praktiline väärtus?

Statistika tuumväärtuseks on olnud ja jääb ka edaspidi päriselu otsene mõõtmine kindla metoodika kohaselt. See lubab meil võrrelda nii omi kui ka rahvusvahelisi näitajaid, et saada aru, kas asjad või olud lähevad paremaks või halvemaks. Selleks, et mõista, kas meid ootab ees majanduslangus või -kasv, on meil vaja usaldusväärselt teada, mis toimub meie naabrite ja kaubanduspartnerite juures. Keskkonnanäitajaid võrreldes saame alusandmed, mille pinnalt tehakse suuri ja kulukaid rohepöördeotsuseid. Sisuliselt kogu Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika põhineb võrreldaval statistikal ja selle põhjal määratakse toetusi. Loetelu võiks pikalt jätkata.

Urmet Lee. Foto: Kristiin Kõosalu

Lõppev aasta tõi statistikaametile põnevaid väliskohtumisi. Mida on meil neilt ja neil meilt õppida?

Statistikamaailm on hetkel ärevil, sest tasapisi on kadumas ankeedid kui peamine andmekogumise viis ning nii nagu kõikjal, on ka meie alal palju määramatust tulenevalt tehisintellekti arengutest. Kui suurandmete võidukäik, mis algas ca kümme aastat tagasi, on suudetud mingil määral omaks võtta, siis arengud suurte keelemudelite ja närvivõrkudel põhineva analüütika osas on mõju mõttes veel välja kujunemas. Siin on suurepärane võimalus tekitada veelgi suuremat lisandväärtust, lõimides tehisaru analüütilise võimekuse statistikale omase faktide maailmaga. See on väga põnev.

Sama põnev on ka teine suur arengusuund ehk eraandmete kasutamine ajakohase statistika loomiseks. Siin mõeldaks kõikvõimalikke andmestikke, mille inimesed loovad erinevate teenusepakkujate juures. Sellist infot on statistika tegemiseks eksperimentaalselt kasutatud, aga nüüd oleks aeg see potentsiaal püsivalt kasutusele võtta. Nii küsiksime inimestelt ja ettevõtetelt vähem otse andmeid, et viia andmed kiiremini tarbijani.

Selleks on aga vaja lisaks tehnilisele võimekusele ka usaldusväärset suhet kõigi osapoolte vahel. Vaja on leppida laiapõhjaliselt kokku piirid, mida saab ja peab riik tegema ning mis ei ole vastuvõetav. See võib olla praeguses poliitiliselt ja väärtuste põhjal lõhenenud ühiskonnas päris keeruline ülesanne.

Mida soovid Eesti poliitikakujundajatele ja kogu rahvale uueks aastaks?

Nii nagu nähtused, mida statistika ühiskonnas mõõdab, on ka statistika ise lahutamatu osa ühiskonnast oma kindla ülesandega. See ülesanne eeldab, et eksisteerib sõltumatu üksus, kes oskuslikult ja turvaliselt andmeid kasutades pakub kõigile riigi elanikele võrdsetel alustel tõest infot sellest, mis meie ümber toimub. Suurte segaduste ning määramatuse ajal kipub just tõde saama esimeseks ohvriks. Ma loodan, et oleme kõik ajaloost midagi õppinud ja hindame ning kaitseme seda sõltumatust ja tõde meie ühiskondlikus elus viimase võimaluseni.  

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 26. veebruaril ajavahemikus 14.00–18.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!