Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud

Kuupäev 06.11.2024
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline

Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina

Kuupäev 15.01.2014
Artikkel
Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.

"Andmeteadus on meile kõigile!" kinnitab noore statistiku preemia võitja

Kuupäev 16.11.2023
Artikkel
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia sai sel aastal Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Artur on tõeline andmefänn, kes loodab andmete abil paremaks teha nii kindlustusvaldkonda kui maailma laiemalt.

Koroonakriisi mõju väljendub kulukamas majutuses ja hoogsas siseturismis

Kuupäev 13.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid

Kuupäev 29.09.2021
Artikkel
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Valdkond
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on aluseks ettevõtete ja organisatsioonide tegevusala määramisel ning statistikaametile vajalik allikas valdkonnastatistika tegemisel. Tegevusaladesse liigendamine võimaldab ka rahvusvahelist võrreldavust valdkonna sees. Tegevusalade klassifikaator on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisest klassifikaatorist (NACE) ning viies tase on riigisisene. Viienda taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavaid õigusakte. EMTAKi

Põllumajandusloenduse lõplikud tulemused annavad ülevaate Eesti põllumajandusest

Kuupäev 15.12.2011
Artikkel
2010. aasta põllumajandusloenduse lõplike tulemuste põhjal iseloomustab Eesti põllumajandust tootmise koondumine suurmajapidamiste kätte ning rendimaade suur osatähtsus, teatab Statistikaamet. Väikemajapidamiste jätkuvalt suur osatähtsus tõstab põllumajandusega seotud inimeste arvu ligi 60 000-ni.

Eesti-siseste reiside arv kasvas mullu 8%

Kuupäev 27.03.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati