Otsingu tulemused

Parandused on märgitud punasega, samuti uuendasime joonist. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et 2019. aasta augustile jäi turistide arv tänavu siiski 7% alla. „Selle aasta augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 232 000 välis- ja 224 000 siseturisti. Välisturiste oli 14% rohkem ja siseturiste 1% vähem kui mullu,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 69 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 27 000 (12%), Saksamaa turiste 22 000 (8%) ja Leedu turiste 11 000 (5%). Majutusettevõtetes kasvas eelmise aasta

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,4%.

Esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vähenes jätkuvalt keeruliste aegade tõttu nii kaubanduses kui ka töötlevas tööstuses SKP eelmises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ligikaudu 4%.

Kaubavahetuse puudujääk oli veebruaris 426 miljonit eurot, mis on 132 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikameti väliskaubandusstatistika teenusejuht Evelin Puura tõi välja, et tänavu veebruaris moodustasid Eesti päritolu kaubad koguekspordist 61% ja aastaga vähenes nende osatähtsus nelja protsendipunkti võrra. „Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga 8%. Kõige rohkem ehk 62 miljoni euro võrra vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu,“ lisas Puura. Veebruaris vähenes enim mineraalsete toodete

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul jaanuaris kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas – eksport suurenes aastaga 11% ja import 2%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse aga kahanes kaupade väljavedu 16% ja sealt ka toodi 20% vähem kaupu. Seda mõjutas kõige enam eelmise aasta jaanuari suurem kütuste eksport Singapuri ning impordis suur ühekordne tehing Türgist,“ lisas Puura. Jaanuaris kasvas enim väärismetallide eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juunis 866 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 5%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.