Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik

Kuupäev 16.07.2018
Artikkel
Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Kuidas on meie elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud?

Kuupäev 19.10.2022
Artikkel
Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Eesti terviseuuring

Valdkond
Mis uuring see on? Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. 2025. aasta uuring koosneb kahest osast: põhiuuring, mis on osa Euroopa Liidu terviseuuringu neljandast lainest ja osa riikliku statistika programmist; täiendavad 18 vabatahtlikku küsimust, mis täpsustavad Eesti riigi vajadusi tervisepoliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring/eesti-terviseuuring-2025-taiendavate . Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Eesti

Ehitushindade kasvu tõukas eelmisel aastal tagant ehitusmaterjalide hinnatõus

Kuupäev 21.01.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0%, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7%.

Kui innovaatilised on Eesti ettevõtted?

Kuupäev 14.05.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Muudatused statistikaameti küsimustikes 2026. aastal

Sisuleht
NB! Muudatused puudutavad 2026. aasta andmete kogumist. Kui esitate 2026. aastal andmed 2025. aasta näitajate kohta (näiteks viimase kuu, viimase kvartali või terve aasta kohta), tuleb need esitada vastavalt 2025. aasta nõuetele.

Sooline palgalõhe Eestis oli mullu läbi aegade madalaim

Kuupäev 23.04.2026
Artikkel
„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva