Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

18. Kultuuriruumi elujõulisus

Valdkond
Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia

Eesti meeste tervisehinnangud tõusevad

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Kes poleks kuulnud, et Eesti mees on tantsulõvi? Sama hästi teame paraku ka seda, et mehed naljalt arstile enne ei kipu, kui viimane häda käes. Kui heaks hindavad Eesti mehed oma tervist?

Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

Kuupäev 07.07.2021
Artikkel
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Kas eestlasi on maailmas üle või alla miljoni?

Kuupäev 22.02.2023
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava

Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Jaanuaris vähenes import rohkem kui eksport

Kuupäev 11.03.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt vähenes jaanuaris kaupade eksport 2019. aasta jaanuariga võrreldes 1% ja import 9%. Ekspordi vähenemist kompenseeris põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning eriti teraviljade ekspordi suurenemine.

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2020 Statistikaamet lansseerib interaktiivsete rakendustena ametipalgarakenduse ja juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad. 2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed rakendused – väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. 2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma. 2016 Alguse saab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille

Veebruaris vähenes Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega

Kuupäev 10.04.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.