Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta veebruaris 576 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta veebruariga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais püsivhindades 4,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 2,2%, energeetikas 34,2% ning mäetööstuses 25,5%.

Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.