Otsingu tulemused

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,9%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 3,7% ja teenused 7,0% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 2,3% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 24,8%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 18,3% ja teenused 37,6% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 3,2 protsenti.

Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 896 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,2%.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.