Otsingu tulemused

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

2015. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 920 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 963 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Viimati oli import alla miljardi euro 2011. aasta detsembris.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Töötuid oli 2012. aasta I kvartalis 79 600 ja töötuse määr 11,5%, teatab Statistikaamet. Viimased kaks kvartalit on töötus veidi kasvanud meeste töötuse suurenemise tõttu.

Aprillis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi 40% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes kaks korda.

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.

Eurostati 2012. aasta Euroopa Liidu riikide pealinnade elanike rahuloluküsitluse põhjal on elukeskkonnaga kõige rahuolevamad Kopenhaageni elanikud ja kõige rahulolematumad ateenlased. Ka tallinlased on eluga kodulinnas rahul.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.