Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ühistranspordiga sõitjate arv vähenes aasta esimeses pooles

Kuupäev 14.09.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimeses pooles Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega kokku 57 miljonit inimest, mida oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal ning neljandiku võrra vähem kui 2020. aasta teises pooles. Rahvusvahelistel vedudel sõitis üle miljoni inimese ja seda oli 42% vähem kui mullu esimesel poolaastal.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2022. aastal 19,4%

Kuupäev 06.01.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.

Valmis väljaanne Euroopa Liidu riikide piirkondliku arengu kohta

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Euroopa Liidu (ELi) statistikaamet Eurostat avaldas hiljuti piirkondlikule arengule keskenduva väljaande. Andmeid analüüsiti 240 piirkonna kohta ja see võimaldab esile tuua erinevusi nii riikide vahel kui ka nende sees.

Siseturism puhus majutusettevõtetele taas elu sisse

Kuupäev 06.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel peatus juunis Eesti majutusettevõtetes 121 000 sise- ja 42 000 välisturisti, kes veetsid seal 301 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid küll 60% vähem, aga võrdluses eelnevate kuudega turistide arv kasvas.

Rohepöörde trendid (2020)

Sisuleht
Looduskeskkonna seatud piiridesse mahtumine on nii teadlaste kui järjest enam ka avalikkuse hinnangul inimkonna jaoks oluline probleem. Rohepoliitika aluseks on põhimõte, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi ökosüsteemi taluvuspiiridesse. Just halveneva keskkonnaseisundi tõttu on seatud rida eesmärke, et pöörata kliimamuutuse, elurikkuse kao, loodusressursside ülekasutamise ja maakasutuse muutuste negatiivseid trende. Rohepööre ei ole uus algatus, pööre seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Euroopa

Rahvastikuprognoos

Valdkond
Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega