Otsingu tulemused

Teavituskampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust terviseuuringu toimumisest ja selle olulisusest ning julgustada inimesi selles osalema. Sihiks seati võimalikult suur vastajate arv ja lai ühiskondlik kõlapind. Terviseuuringu toimumine sai mitmekülgset kajastust üleriigilises meedias: nii raadios, teles kui ka veebis. Kampaania läbivaks põhisõnumiks oli, et terviseuuringule vastates on igal inimesel võimalus kujundada riigis paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist. Rõhutati, et uuringule vastamine on kõigi Eesti inimeste huvides, sest ainult nii on võimalik hinnata inimeste

29. märtsil 2023 korraldab statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames suure küsimuste maratoni Küsimus24, mis annab esimest korda kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul statistikaametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Vastuseid hakkame sotsiaalmeediasse ja kodulehele postitama sama päeva hommikul.

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 72,0%, teatab Statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Statistikaameti poolt välja antava Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Tuuli Jürgenson magistritööga teemal „Retrospektiivsete ja prospektiivsete andmete kombineerimine ülegenoomsetes seoseuuringutes“.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Kui küsida noortelt, kelleks nad saada tahavad, erinevad vastused ilmselt tunduvalt sellest, mida noored 20 või 50 aastat tagasi soovisid. Paljusid ameteid, mida praegu peetakse, ei olnud 50 aastat tagasi olemaski. Kindlasti kuuluvad sellesse gruppi ametid, mis on seotud sotsiaalmeediaga. Seetõttu vaatame lähemalt, millised on inimesed, kes töötavad iga päev sotsiaalmeedia sisuloojana, aga ka laiemalt reklaami ja turunduse alal. Samuti vaatame, kui palju selline töö palgana sisse toob. Selleks kasutame statistikaameti palgarakenduse andmeid 2023. aasta teise kvartali kohta.