Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -1,0%.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,7% ja võrreldes tänavu septembriga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Märtsis lõppenud rahva ja eluruumide loendusega on Eesti osa ülemaailmsest suurettevõtmisest - 2010. aasta rahvaloenduste laines toimub üle maailma 228 loendust. [caption id="attachment_2193" align="alignleft" width="231"] Paul Cheung - foto: ÜRO[/caption] Maailmas koordineerib rahvaloenduste korraldamist ÜRO, mis teeb loenduste tähtsaimaks meheks ÜRO statistikadivisioni direktori Paul Cheungi. 1. juuni seisuga oli rahvaloendustel hinnanguliselt loendatud 88% kogu Maa rahvastikust ehk üle 6 miljardi inimese. - Hr Cheung, kuidas ÜRO hindab käesolevat loenduste vooru – kas globaalselt võib seda

Areng nõuab teadlikku otsustamist ja selle aluseks on asjakohased andmed. Alati ei pruugi aga kasutusel olevad andmed erinevatel põhjustel anda otsustamiseks selgeid vihjeid ja vaja on veidi enam taustateadmisi. Üheks selliseks näiteks on piirkondlik ettevõtlusstatistika, mille hingeeluga lähemalt tutvusime.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 2,1%, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.