Otsingu tulemused

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Aja jooksul leibkonna koosseis muutub: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, e i kuulu ta enam oma vanematega samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on tegemist üheliikmelise leibkonnaga. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Ees tis leibkondi ja kuidas nad elavad? Üha rohkem elatakse Eestis üksi või väiksemates leibkondades. Statistika aitab mõista, kuidas on inimeste

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Maailmas toodetakse rohkem, kui jõutakse tarbida. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda. Jäätmestatistika aitab mõista, kui palju jäätmeid Eestis tekib, millistest tegevustest need pärinevad ja kuidas jäätmeid käideldakse. Andmed annavad ülevaate jäätmete taaskasutamisest, ringlussevõtust, põletamisest