Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Valitsemissektori koondeelarve seis paranes veidi

Kuupäev 31.12.2009
Artikkel
Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini.

Vaatame üle oma andmed rahvastikuregistris!

Kuupäev 30.09.2021
Artikkel
Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Ligi pool miljonit inimest on tänaseks e-loendatud, loenda end sina ka!

Kuupäev 18.01.2022
Artikkel
Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli

Eksperimentaalstatistika toetab teadlikke otsuseid

Kuupäev 05.04.2022
Artikkel
Eksperimentaalstatistika aitab lahti harutada nii ühiskonnas kui ka väiksemates piirkondades toimuvat, et anda alust arengukavadeks. Kes, millal ja miks vajab eksperimentaalstatistikat?

Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel

Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.