Otsingu tulemused

Tuleva aasta rahvaloendusel küsitakse inimestelt vaid küsimusi, mille kohta avalikes registrites info puudub. Näiteks tuleb sarnaselt eelmisele loendusele loetleda kõik keeled, mida osatakse. Emakeelt sel korral eraldi ei küsita, sest selle kohta on usaldusväärne info registrites olemas.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta mais võrreldes aprilliga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,1%.

Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6% enam. Sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.