Otsingu tulemused

Loenduseeskiri

Sisuleht

I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine

Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?

Kuupäev 20.02.2024

Artikkel

Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

Eesti on mõõdukas innovaator

Kuupäev 14.02.2024

Artikkel

Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.

REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?

Kuupäev 05.11.2019

Artikkel

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik

Kuupäev 15.12.2016

Artikkel

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Üksi elav inimene on pensioniealise naise nägu

Kuupäev 13.09.2022

Artikkel

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Põllumajanduslike majapidamiste arv jätkab vähenemist

Kuupäev 14.03.2017

Artikkel

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks jäi mais aprilliga samale tasemele

Kuupäev 07.06.2023

Artikkel

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 11,1% ja teenused 11,5% kallimad.

Uuest ehitisregistrist saab kodu kvaliteetsetele andmetele

Kuupäev 21.09.2020

Artikkel

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.