Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 6% ja neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga 4,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 30,3%.

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta juunis võrreldes maiga 2,6% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 9,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Elektrituru avanemine külvas segadust ning tegi murelikuks nii mõnegi elektritarbija. Paljudele jäi selgusetuks, mida see ikkagi tähendab. Ei tajutud, et elektri müüja või paketi valimisest oleneb ainult elektri kui kauba hind, mitte kogu elektriarvel kajastuv summa.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11,3%.

Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30% võrra ja oli üle 8 euro,“ selgitas Kardakov. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli