Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 905 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 10%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

„Esimesel poolaastal kasvas kaupade väliskaubandus 9% ning kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 9,3 miljardi ja imporditi ligi 11,1 miljardi euro eest,“ selgitas statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets. Esimesel poolaastal eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. „Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed,“ lausus Leppmets ja lisas, et peamised ekspordi- ja impordipartnerid olid esimesel poolaastal Soome, Läti, Saksamaa, Leedu ja

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9% ning võrreldes 2023. aasta aprilliga 2,8%. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 2,4% ja teenused 3,3% kallimad.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 22,2%, aga neljandas kvartalis hinnakasv sisuliselt peatus.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 896 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta augustis püsivhindades 11,9% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 26,2%, töötlevas tööstuses 9,3% ning mäetööstuses 41,5%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 844 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 11%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta novembris majutusettevõtetes üle 222 000 turisti, mis on 1% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 11% vähem kui selle aasta oktoobris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui ka siseturiste.