Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta aprillis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse aprilliga 4,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 3,6% ja energeetikas 10,1%, kuid kahanes 5,7% töötlevas tööstuses.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et töötleva tööstuse tootmise kasvu taga oli paljuski puidutööstuse mahtude suurenemine. „Jaanuaris toodeti valdkonnas 8,3% rohkem kui mullu samal ajal, viimati kasvasid puidutööstuse mahud 2022. aasta mais,“ selgitas Bunder. Jaanuaris suurenes tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (8,3%), metalltoodete (5,9%) ja elektriseadmete (3,7%) tootmine. Toiduainete ja keemiatoodete toomine jäi samale tasemele. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2022. aastal 8910 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 5074 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga 21% ja soojuse toodang 8%.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta jaanuaris püsivhindades 8,6% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kahanes toodang töötlevas tööstuses 11,9% ja mäetööstuses jäi pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,6%. Energeetikas kasvas tootmine 15%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aastal püsivhindades 10,5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kahanes tööstuse kõigis kolmes sektoris: energeetikas 21%, töötlevas tööstuses 9,8% ning mäetööstuses 4,7%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais püsivhindades 4,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 2,2%, energeetikas 34,2% ning mäetööstuses 25,5%.

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aastal püsivhindades 1,9% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist kahes: mäetööstuses 7,3% ja energeetikas 5,4%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 2,7%.